Ostuhetk või aeg eemale hoida?

Biotehnoloogia on investoritele olnud kohati nagu loterii – kui ettevõtted suudavad luua ­uusi konkurentsivõimelisi ravimeid, on kõrge aktsia­hind end õigustanud. Kui mitte, võtab aktsiahind kiirelt suuna alla ja karistab optimiste, kes lootsid läbimurret. Sektorit toidavad eelkõige lootused ravimitele, mida veel olemas pole.

USA börsil 3 kuuga 25 uustulnukat. Valdkonnale avaldavad suurt mõju regulaatorid ja seadusandjad, kelle nõusolekust sõltub, kas uus ravim jõuab turule või mitte. 21. märtsil juhtuski nii, et Nasdaqi biotehnoloogia indeks kukkus 5%, kuna mitme seadusandja sõnul ei ole õigustatud Gilead Sciencesi ­C-hepatiidi Sovaldi ravimi 84 000dollariline hind. Loomulikult pole nii kõrge hind pea kellelegi taskukohane ja selline ravim ei jõua seetõttu ka massidesse. Hirm Gilea­di pärast puges aga ka teistesse bio­tehnoloogia aktsiatesse ja viis kogu sektori alla.

Tänavu on USAs börsile tulnud juba 25 uut bio­tehnoloogiaettevõtet. Kui selline tempo jätkub, võib IPOde arv tänavu jõuda 100ni.

Märtsi keskpaigas toimus viimase kümne aasta suurim biotehnoloogia IPO, kui Londonis tuli börsile Briti allergiaravimifirma Circassia, kaasates 581 miljonit naela ehk 700 miljonit eurot. IPO toimus 310 penniga, eile kauples aktsia 305 pennil. Enne Circassiat oli suurim bio­tehnoloogia ­IPO 2004. aastal Londonis toimunud ARK ­Therapeuticsi 55 miljoni naela kaasamine. ­ARKi aktsia on 5 aastaga kukkunud 50 pennilt poolele pennile.

Suured firmad ei domineeri nii palju. Investoritele valmistab praegu huvi aga see, mis on biotehnoloogia sektoris toimumas ja mida võib sealt oodata.

“Ma arvan, et see on korrektsioon, kuna sektoril oli eelmisel aastal Ameerika Ühendriikides ­fenomenaalne esitus. Praegu oli aeg hinge­tõmbeks ja konsolideerumiseks,” ütles CNBC-le ravimifirmade analüüsiga tegeleva ettevõtte Oriel Securitiesi partner Max Hermann. “Ettevõtted, nagu Genentech, mille ostis Roche, on olnud biotehnoloogiasektori eestvedaja ning mootoriks uute toodete välja töötamisel.”

Hermanni sõnul on USA biotehnoloogia­firmad praegu paremas seisus kui Euroopa firmad, mis teenivad jätkuvalt kahjumeid ega suuda tulla välja uute ravimitega.

Samuti on turule tulemas üha rohkem väikeettevõtteid, mis vähendavad suurte firmade ­domineerimist.

Biotehnoloogia üks pioneere Amgen teatas neljanda kvartali korrigeeritud kasumiks aktsia kohta 1,82 dollarit, ületades sellega analüütikute prognoosi 12 sendi võrra. Vaatamata heale tulemusele oli investoritel siiski põhjust pettuda, ­kuna Amgen prognoosib tänavuseks nõrka käivet ja kasumit. Ettevõte ootab käibeks 19,2–19,6 miljardit dollarit ja kasumiks aktsia kohta 7,90–8,20 dollarit. Analüütikud ootavad kasumiks 8,17 dollarit aktsia kohta ja käibeks 19,51 miljardit dollarit.

“Kuna mõlema näitaja keskpunktid on alla konsensust, võib see varjutada tugevaid neljanda kvartali tulemusi,” ütles Robert W. Bairdi analüütik Christopher Raymond.

Sarnaneb pisut eelmise pullituruga. Eelmise kuu lõpus avalikustas Credit Suisse biotehnoloogiasektorit puudutava uurimistöö. Aluseks võeti eelmine biotehnoloogia pulliturg, mis leidis aset 1999–2000. aastal internetimulli ajal.

“Üldist pilti vaadates on selge, et 1999.–2000. aasta ja 2013.–2014. aasta pulliturud on erinevad. Siiski näeme mõningaid sarnasusi,” teatas ­Credit Suisse.

Analüüsist ei selgu, kas biotehnoloogia valdkond võiks olla lõhkev mull või mitte. Credit ­Suisse toob välja vaid selle, et kui investorid jätkavad sektori müümist, muutub see odavamaks ja ­atraktiivsemaks.

 

Millega arvestada biotehnoloogiasektorisse investeerimisel?

Seadusandlus.Seadusandlikud otsused võivad valdkonda palju mõjutada.Näiteks 2000. aastal teatas USA president Bill Clinton koos Briti peaminister Tony Blairiga, et kõik geenitehnoloogia avastused saavad vaba ligipääsu ning neid ei saa patendi alla panna. See põhjustas bio­tehnoloogia sektorile ühe kuuga 49% languse. Hiljuti põhjustas languse see, kui USA kongress päris aru Gilead Sciencesi uue ravimi hinna kohta.

Ettevõtete Väärtus. Võrreldes 2000. aastaga ­näib mõni ettevõte kallim, kuid leidub ka mõistliku väärtusega ettevõtteid. Näiteks kauplevad suurte nimedega, nagu Amgen, Celegne ja Gilead, aktsiad tulemuste prognooside järgi alla S&P 500 keskmist, mis teeb neist võrdlemisi odavad ettevõtted.

Raha sissevool sektorisse.Kui 2000. aastal voolas sektorisse palju spekulatiivset raha, siis nüüd otsivad investorid eelkõige häid tulemusi ja seda nii keskmise kui ka suure turuväärtusega ettevõtetest.