Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Plaanitav konverentsikeskus võib liituda lennujaamaga

    Eestis plaanitav multifunktsionaalne konverentsi- ja messikeskus võidakse 2018. aastaks ehitada kokku Tallinna lennujaamaga Ülemiste Citys.

    Veebruaris ilmnes Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellitud uuringust, et Eestil oleks vaja multifunktsionaalset konverentsi- ja messikeskust, mis tooks aastas riigile tulu juurde 15 miljonit eurot. Eile tutvustas Estonian Investment Corporation OÜ juhatuse esimees Ott Pärna pressiarutelul ideed ehitada uuenduslik ja multifunktsionaalne konverentsi- ja messikeskus Tallinna lennujaamaga ühe katuse alla.
    Pärna sõnul on Ülemiste City piirkonna eeliseks positiivne mõju lennuühendustele. Ühenduvust lennujaamaga soodustab ka fakt, et 78 protsenti konverentsituristidest saabub lennukiga, ülejäänud peamiselt laevaga. Pärna lisas, et keskuse ja saabumispunkti ühe katuse alla toomine tasakaalustaks ka Eesti suurima miinuse, kehva ilma. Lisaks ei ummistaks suured rahvusvahelised üritused kesklinna liiklust. „Ülemiste Citys asuks konverentsikeskus targa äri linnakus, siin on vähem arhitektuurseid piiranguid kui mujal ja seega on siia kiirem ka rajada,“ selgitas ta.
    Pärna sõnul peaks konverentsikeskuse valmis saama 2018. aastaks, mil Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistujamaa ja Tallinn roheliseks pealinnaks. Pärna loodab, et hiljemalt sügiseks on juba tehtud samm aruteludest kaugemale ja asutud tegude juurde, vastasel juhul ei saada 2018. aastaks keskusega valmis.
    Vaja peaministri algatust
    Eesti konverentsibüroo juhatuse esimehe Feliks Mäguse sõnul toetab konverentsibüroo ideed igati, kuid lõpuks otsustab riik toetada projekti, mis suudab kõige täpsemalt välja pakkuda nii arendajad, omanikud kui ka investorid. „Projekti hinnanguline maksumus on 65-75 miljonit eurot, majandusministeeriumist oleme saanud info, et riik toetab ettevõtmist maksimaalselt 20 miljoni euroga,“ selgitas Mägus. Ülejäänud summa peab tulema erainvestoritelt.
    Mägus lisas, et järgmiseks sammuks plaanide elluviimisel on ühendust võtta peaministriga. „Meil on vaja „teeme ära“ talgusid, kus keegi ütleb, et hakkame tegutsema,“ märkis ta, lisades, et kõige õigemaks inimeseks selleks on just valitsusjuht. Kui Ott Pärna sõnul kulub keskuse arendamiseks 3-4 aastat, siis Mäguse hinnangul on neli aastat vägagi minimaalne aeg. „Konverentsikeskuse idee pole kindlasti lõpusirgel, teha on vaja veel palju selgitustööd,“ märkis ta. „Kas praegune nii-öelda ajutine valitsus toetab ideed, et 2018. aastaks keskus valmiks, on natuke kaheldav.“ Ta lisas, et 2018. aasta on optimistlik verstapost, mille poole rihtida. Kui selleks ajaks keskus valmis ei saa, võidakse hakata kahtlema, kas keskust on ikka vaja.
    Konverentsikeskus tooks tulu
    Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige Tiit Paananen märkis, et Eestil oleks äriturismis kindlasti turgu ja multifunktsionaalse konverentsikeskuse rajamine aitaks seda kindlasti edendada. „Eesti on paljude jaoks eksootika, paljud ei ole siin käinud. Juba fakt, et meil on WiFi ja turist ei pea siin roamingu eest maksma, on meie suur pluss,“ ütles ta. Paananen lisas, et Eesti plussideks on veel meie konkurentsivõime. „Näiteks saab meil raha eest sama asja kümme korda rohkem kui Londonis,“ selgitas ta.
    Estraveli tegevdirektori Anne Samliku sõnul toob äriturismi arendamine kasu paljudele erinevatele valdkondadele. „Meie jaoks on suurim jackpot, kui siin konverentsil käinud inimene otsustab Eestisse hiljem perega puhkama tulla,“ rääkis ta. „Küsimus pole selles, kas meil on konverentsikeskust vaja, vaid hoopis, mis on õige koht, kus saame finantseeringu ja kas suudame plaani ka reaalselt ellu viia.“
    Ott Pärna lisas, et finantseeringu leidmistega tuleb teha palju tööd, sest vaja on ka erainvestoreid. „Iga kinnisvaraarendaja teab, et konverentsikeskus ei ole erainvestorile otseselt nii tulus kui mõni muu projekt,“ rääkis ta. Sellegipoolest oleks Pärna sõnul vaja vaadata laiemat plaani, sest konverentsikeskusega loodaks Eestis sadu uusi töökohti ja see turgutaks kindlasti oluliselt Eesti majandust.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.