Euroopa börsidel käib IPO-buum

Euroopa aktsia esmaemissiooni (IPO) keskmine suurus on sel aastal olnud 190 miljonit ­eurot, mis on rekordkogus, teatas investeerimisinfot koguv ettevõte Dealogic. Vaatamata nii Euroopa kui ka euroala majanduse aeglasele kasvule näib investorite kindlus olevat suur. Suurbritannia, Hollandi, Taani ja Hispaania börsidel on ettevõtted tänavu kaasanud kokku 9 miljardit ­eurot. Võrdluseks: Ameerika Ühendriikides on tänavu kaasatud 6,7 miljardit eurot.

Palju odavat raha. Põhjusi, miks ettevõtted börsile ruttavad ja investorid neist maha ei jää, on mitu. JPMorgani Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika aktsiaturgude üks juhte Klaus Hessberger ütles, et IPOde suur tulek näitab paremat kindlustunnet. “IPOd vajavad ettevalmistuseks aega, tavaliselt üle kuue kuu – seega sai positiivne meelestatus turgudel alguse juba eelmise aasta suvel. USAst tuleb jätkuvalt raha Euroopasse tänu madalatele intressimääradele,” lausus Hessberger.

Ernst & Youngi strateegiliste kasvuturgude asejuht Maria Pinelli ütles, et erinevate investeerimisettevõtete kaudu on Euroopasse voolanud palju raha. Pinelli arvates on selle aasta esimene pool hea aeg IPOsid korraldada.

Kuna süsteemis on palju odavat raha, ei näe eksperdid IPO-buumile veel niipea lõppu. Börsid on kas ajaloo kõrgeimal tasemel või mitme aasta tipus ning see meelitab börsile üha rohkem ettevõtteid. “Viimased viis aastat polnud uusi nimesid ja ettevõtteid juurde tulnud,” ütles Thomson Reutersi informatsiooniüksuse juht Matt Toole. “Nüüd otsivad investorid oma portfellidesse uusi nimesid ja ettevõtted seisavad järjekorras, et aktsiaid müüa.”

Edu pole garanteeritud. Kõiki ettevõtteid pole siiski edu saatnud. Näiteks populaarse mängu Candy Crush looja King Digital nägi, kuidas nende aktsia kukkus börsidebüüdi ajal 16 protsenti. IPO toimus New Yorgi börsil.

Ka Suurbritannia valitsus ei saanud Lloydsi aktsiate müügist Londoni börsil nii palju, kui lootis, ja pidi 5 miljardi asemel leppima 4,2 miljardi naela suuruse summaga. Briti valitsus ostis Lloydsi aktsiaid finants­kriisi ajal panga abipaketi raames.

Eestlaste huvi kasvab. Swedbanki LC&I Marketsi spetsialist Meelis Maasik nentis, et Eestis toimub IPOsid üsnagi harva. “Sellest tulenevalt on kasvanud klientide huvi välismaiste IPOde vastu. Paraku nõuab osalemine kas USA või Euroopa ettevõtte IPOs suurt pingutust kas rahalise panuse või kontaktide poolest. See muudab osalemise välismaistes IPOdes, eriti Euroopa või USA tuntumates firmades, kahjuks üsna keeruliseks,” rääkis ta.

Tema selgitusel saavad soovijad aktsiaid soetada pärast ettevõtte listimist börsil, mistõttu kasvab esmaemissioni läbi teinud ettevõtete aktsiate kauplemise aktiivsus hüppeliselt. “Klientide huvi populaarsemate nimede vastu on alati olemas olnud, enim on küsitud USA turu IPOde kohta, nagu Alibaba ja Twitter,” lisas Maasik. Ametlikku Alibaba börsiletuleku kuupäeva pole teada, kuid suure tõenäosusega juhtub see juba sel aastal.

Keeruline on öelda, kui kaua võiks IPOde buum Euroopas kesta, kuid tingimused selle jätkuks on väga soodsad. Ühelt poolt soovivad ettevõtted tulla börsile, sest aktsiahinnad on kõrgel. Teiselt poolt on investorid optimistlikud majanduse paranemise suhtes.

Ostuhuvi suurendavad rekordmadalad intressimäärad, mis soodustavad odava raha voolu börsidele.

Biobuum kolib Euroopasse

Euroopat on praegu haaranud bio­tehnoloogiafirmade palavik, mis sai alguse Ameerika Ühendriikides pärast edukaid börsi­debüüte.

Näiteks kaasas allergia­ravimeid tootev Circassia Londoni börsil 581 miljonit naela (umbes 700 miljonit ­eurot), mis on Euroopa biotehnoloogiafirmade rekord.

“Ma ei tea, kas neid on palju, kuid kindlasti tuleb Euroopas häid ettevõtteid veel börsile,” ütles Circassia tegevjuht Steve Harris Reutersile.

Londoni börsilt kaasas raha ka teine biotehnoloogiafirma Vecture, 52 miljonit naela.

Biotehnoloogia buum käib ka Prantsusmaa börsil, kus hiljuti kaasas 17 miljonit eurot nõela-vaba süstimissüsteem Crossject.

Plaanist börsile tulla on teatanud vähiravimite väljatöötaja Oncodesign ja geneetikat ­uuriv Genomic Vision. Oncodesign loodab kaasata 37,5–42,9 miljonit eurot.

Pikemalt kirjutas Äripäev bio­tehnoloogiasektori arengute kohta 9. aprillil.

Nõustajad teenivad

Kolm suurimat IPO-nõustajat jagavad kolmandiku turust.

Euroopa IPO-turu nõustajate tehingute suuruseid arvestavat edetabelit juhib Goldman Sachs, mille turuosa on tänavu olnud 13,6 protsenti.

Järgneb JPMorgan 9,7 protsendi ja Deutsche Bank 9,4 protsendiga. Arvestades, et Euroopa aktsia esmaemissiooni keskmine suurus on sel aastal olnud 190 miljonit eurot, on pangad IPO tasudena korjanud keskmiselt ühelt tehingult 10–20 miljonit eurot.