Venemaa aktsiad börsidelt koju

Asepeaminister Igor Šuvalov ütles pärast täna toimunud valitsuse istungit Bloombergi reporteritele, et küsimus on majanduslikus turvalisuses. Samas kinnitas Šuvalov, et tegu on soovitusega ning ettevõtted peaksid otsustama iseseisvalt.

Ettevõtetega nagu Yandex, VimpelCom, Mail.ru Group kaubeldakse ainult välismaa börsidel, samal ajal kui näiteks Venemaa suurimad kütusetootjad Lukoil ja Gazprom ning riigi suurim pank Sberbank on noteeritud nii Londonis kui Moskvas.Ajal, mil Venemaa börsiindeks Micex on alates veebruarist kukkunud 6,4%, loob valitsus Shuvalovi kinnitusel atraktiivsed tingimused ettevõtetele, kes on otsustanud end uuesti Moskva börsile registreerida. Tema sõnul surub Venemaa edasi plaani viia riigivara börsile.

Venemaale keskendunud investeerimisfirma Elbrus Capital’i partner Jack Arnoff ütles, et küsimus on selles, kas ettevõtetel on Moskva börsil piisavalt likviidsust ja kas uued tulijad on võimelised teenima raha hea kulutaseme juures. „Venemaa peab tegema aktsionäride õiguste osas edusamme, meelitamaks ärisid kohalikule börsile,“ toonitas ta.

Stockholmis asuva Swedbank Roburi fondijuht Elena Loven ütles, et välisinvestorite 70 protsendi suuruse osakaalu taustal Vene börsil võib Lääne börsidelt tagasitõmbumine edasist müüki kiirendada. „Te lihtsalt kaugenete oma loomulikust investorite baasist, seega ei näe ma selles aktsiaturu jaoks midagi positiivset,“ selgitas ta.

Gazpromi pressiesindaja ütles, et firma ei võta valitsuse soovitust kuulda. Ka TransContaineri esindaja väitel ei plaanita Londoni börsilt lahkuda. Surgutneftegasi kõneisik Alexey Artemnenko, Londonis noteeritud Mail.ru juht Matthew Hammond, Lukoil ja paljud teisedki Vene ettevõtted keeldusid oma tulevikuplaane Bloombergile kommenteerimast.

Igor Šuvalovi hinnangul on olukord kapitaliturul muutumas üha keerulisemaks ja Vene firmade jaoks aina suletumaks. „Seda on juba tunda meie eksportijate seas ja nende hulgas, kel on välislaene,“ tõdes ta.

Ukraina konflikt on selgelt tõmmanud kriipsu peale Moskva börsi jõupingutustele meelitada juurde kauplejaid pikema kauplemisaja ja arveldussüsteemi viimisega rahvusvahelistele turgudele.

10 riigi suurema ettevõtte väärtpaberite tehingute maht oli eile Bloombergi andmetel Ühendkuningriigis 46 protsenti suurem kui Moskvas. Enne Putini Krimmi annekteerimist see lõhe kahe börsi vahel puudus.

Moskva börsi kõneisik Andrey Braginskiy rääkis, et börs on vajadusel suurteks tehinguteks valmis ja vajalik infrastruktuur on olemas. „Kohalike ettevõtete aktsiate börsile viimine võib olla Vene aktsiaturgude tuleviku arengu seisukohalt võimas stiimul,“ kinnitas ta.