Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kirjastused korvavad kukkuvat raamatumüüki uute aladega

    Suurenevate autori- ja litsentsitasude tõttu püüavad kirjastused konkurentsis püsimiseks jõuliselt laieneda digiplatvormidele ning meelitada autoreid käsikirjade endale võitmiseks romaanivõistlustega.

    Eesti suuremate kirjastuste juhid on lõppenud majandusaastaga rahul, sest väikest kasumit teenisid kõik. Kuigi kodumaine kirjandus naudib praegu suurt populaarsust, siis suurt raha selles äris paberraamatute üldise populaarsuse languse tõttu siiski ei liigu. Sestap suunavad kirjastused elus püsimiseks oma põhitähelepanu suuresti uutele valdkondadele.
    Vähenev käive raamatumüügist„Raamatud pole enam meie fookuses, see on kõige väiksem meie kolmest tegevussuunast. Välja antud nimetuste arv ja raamatute pealt laekuv käive jäid jälle pisut väiksemaks kui aasta varem. Peamiselt teeme me lepingulisi töid korporatiivse kommunikatsiooni vallas. Suutsime kõvasti laieneda digitaalvalla projektidega ning ka Skandinaavias ja mujal Baltikumis kasvada,“ võttis lõppenud majandusaasta kokku Menu kirjastuse juht Ain Lausmaa.
    Aastal 2012 andis Menu välja 34 raamatut, nende seas peaasjalikult biograafiad, kodumajapidamise käsiraamatud ning ka ilukirjandust. Lepingulisi töid võttis kirjastus ette aga 102 tükki. Kirjastuse käive oli seejuures 1,3 miljonit eurot ning kasumit teeniti 123 000 eurot.
    Lõppenud 2013. aasta tulemusega jäi Menu Lausmaa sõnul rahule, sest kui hea tulemuse nimel ise pingutada, tulebki rahul olla, mis sest, et raamatuid avaldati ning nende pealt teeniti pisut vähem. „Käibes tõusime, pooleteisest miljonist jäi puudu umbes kümme tuhat eurot. Meil on pisike ettevõte, kasumi osas läks küll paremini kui aasta varem, kuid täpne number ilmub majandusaasta aruandes,“ ütles Lausmaa.
    Juhatuse liikmete töötasu Menu mullu ei tõstnud, kuid ettevõte on Lausmaa sõnul maksnud igal aastal välja väikse osa dividende ning teeb seda ka tänavu. 2012. aasta aruande järgi maksid nad eelmise aasta eest välja 3950 euro väärtuses dividende.
    Tulusad romaanivõistlusedKirjastus Tänapäev suutis lõppenud aastal kasvatada käibe 1 miljonilt 1, 19 miljonile, kuid kasum vähenes 13 000 euro võrra, ligi 150 000 euroni. Tänapäeva juhataja Toomas Leito sõnul kõnelevad numbrid enda eest ise, kuid lisas, et väiksem kasum on tingitud suurenenud tööjõukuludest ja autoritasudest. „Tõstsime palka ja maksime preemiat, kuid samas tõusid ka autori- ja litsentsitasud, eriti välislitsentside tasud raamatute avaldamiseks,“ selgitas Leito.
    Tänavu plaanib Tänapäev Leito sõnul jätkata oma romaanivõistlusega, hoolimata sellest, et ka kirjanike liit korraldab nüüd oma romaanivõistlust. See on Leito sõnul hea viis käsikirjade saamiseks. „Meie plaanime suurendada oma preemiafondi, aprilli lõpus teeme selle teatavaks. Kaks romaanivõistlust on minu meelest positiivne, sest mina rohkem kirjanikke ergutada, seda parem. Lisaks on meil ka laste- ja noorsookirjanduse konkursid. Praegu on kirjandusturul väga selge trend, et Eesti autorid lähevad peale, eriti lastekirjanduse vallas. Sestap on meil ka ilukirjanduse osakaal, eriti lastekirjanduses, viimastel aastatel kasvanud ning tõlkekirjandus vähenenud,“ rääkis Leito.
    Dividende maksis Tänapäev 2012. aasta kasumist 49700 euro ulatuses ning ka eilsel Tänapäeva nõukogu koosolekul tegi juhatus ettepaneku maksta dividendidena välja 53 250 eurot. Juhatuse liikmete töötasu ei soovinud Leito kommenteerida. Ettevõtte majandusaasta aruande järgi maksti mullu Tänapäeva tegev- ja kõrgemale juhtkonnale töötasu kokku 21 850 eurot, juhatusse kuulub Leito üksinda.
    Koolibri kirjastuse direktori Kalle Kaljuranna sõnul läks ka neil tänavu hästi. Kirjastuse toodangust kaks-kolmandikku on õppekirjandus ning sellele nõudlust jagub. Käive kasvas 7 kuni 8 protsenti ja kasum oli samas suurusjärgus mis aasta varem. Kaljurand lisas, et Koolibri jaoks oli väga edukas jõulumüük, kus osteti tavapärase õppekirjanduse asemel hoopis rohkem kinkeraamatuid, eriti koka- ja reisiraamatuid. 
    Kaljuranna sõnul jätkab Koolibri tänavu samas vaimus, laienemisplaane ei hauta. Dividendide maksmine otsustatakse nõukogu üldkoosolekul, aasta eest maksti välja 93 720 eurot. Juhatuse liikmete töötasu kirjastus 2013. aastal ei tõstnud, kolmele juhatuse liikmele maksis kirjastus palka 56 750 eurot ehk enam kui poolteist tuhat eurot kuus.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Konteinerlaeva põhjustatud sillavaring ohustab majandust
Teisipäeva varahommikul sõitis konteinerlaev USAs Baltimore’is otsa sillale, pärast mida varises sild kokku. Liiklus ühte suurimasse sadamasse USAs on nüüd peatatud.
Teisipäeva varahommikul sõitis konteinerlaev USAs Baltimore’is otsa sillale, pärast mida varises sild kokku. Liiklus ühte suurimasse sadamasse USAs on nüüd peatatud.