Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võitlus kasumi eest

    Suurenevate autori- ja litsentsitasude kõrval püüavad kirjastused konkurentsis püsimiseks jõuliselt digiplatvormidele laieneda ning meelitada autoreid käsikirjade endale võitmiseks romaanivõistlustega.

    Kirjastuste juhid on lõppenud majandusaastaga rahul. Kuigi kodumaine kirjandus naudib praegu suurt populaarsust, siis suurt raha selles äris paberraamatute üldises langevas populaarsuses siiski ei liigu. Sestap suunavad kirjastused elus püsimiseks oma põhitähelepanu uutele valdkondadele.
    Vähenev käive raamatumüügist. “Raamatud pole enam meie fookuses, see on kõige väiksem meie kolmest tegevussuunast. Välja antud tiitlite arv ja raamatute pealt laekuv käive jäid jälle pisut väiksemaks kui aasta varem. Peamiselt teeme lepingulisi töid korporatiivse kommunikatsiooni vallas. Suutsime kõvasti laieneda digitaalvalla projektidega ning ka Skandinaavias,” võttis lõppenud majandusaasta kokku Menu kirjastuse juht Ain Lausmaa.
    Aastal 2012 andis Menu välja 34 raamatut, nende seas peaasjalikult biograafiad, kodumajapidamisalased käsiraamatud ning ka ilukirjandust. Lepingulisi töid võttis kirjastus ette aga 102 ühikut. Kirjastuse käive oli seejuures 1,3 miljonit ­eurot ning kasumit teeniti 123 000 eurot.
    2013. aasta tulemusega jäi Lausmaa rahule. “Käibes tõusime, pooleteisest miljonist jäi puudu umbes 10 000 eurot. Kasum oli parem kui aasta eest, kuid täpne number ilmub majandusaasta aruandes,” ütles Lausmaa.
    Juhatuse liikmete töötasu Menu mullu ei tõstnud, kuid ettevõte on Lausmaa sõnul maksnud igal aastal välja väikse osa dividende ning teeb seda ka tänavu. 2012. aasta aruande järgi maksid nad eelmise aasta eest välja 3950 euro väärtuses dividende.
    Tulusad romaanivõistlused. Kirjastus Tänapäev suutis lõppenud aastal kasvatada käivet 1 miljonilt 1,19 miljonile, kuid kasum langes 13 000 võrra, ligi 150 000 eurole. Tänapäeva juhataja Toomas Leito sõnul kõnelevad numbrid enda eest ise, kuid lisas, et väiksem kasum on tingitud suurenenud tööjõukuludest ja autoritasudest. “Tõstsime palka ja maksime preemiat, kuid samas tõusid ka autori- ja litsentsitasud, eriti välislitsentside tasud raamatute avaldamiseks,” selgitas Leito.
    Tänapäev plaanib Leito sõnul jätkata oma romaanivõistlusega, hoolimata sellest, et ka kirjanike liit korraldab nüüd oma romaanivõistlust. See on Leito sõnul hea viis käsikirjade saamiseks. “Meie plaanime suurendada oma preemiafondi, aprilli lõpus teeme selle teatavaks. Kaks romaanivõistlust on minu meelest positiivne, sest mida rohkem kirjanikke ergutada, seda parem. Lisaks on meil ka laste- ja noorsookirjanduse konkursid. Praegu on kirjandusturul väga selge trend, et Eesti autorid lähevad peale, eriti lastekirjanduse vallas. Sestap on meil ka ilukirjanduse osakaal, eriti lastekirjanduses, viimastel aastatel tõusnud ning tõlkekirjandus vähenenud,” rääkis Leito.
    Dividende maksis Tänapäev 2012. aasta kasumist 49 700 euro ulatuses ning ka eilsel Tänapäeva nõukogu koosolekul tegi juhatus ettepaneku maksta dividendidena välja 53 250 eurot. Juhatuse liikmete töötasu ei soovinud Leito kommenteerida. Ettevõtte majandusaasta aruande järgi maksti mullu Tänapäeva tegev- ja kõrgemale juhtkonnale töötasu kokku 21 850 eurot, juhatusse kuulub Leito üksinda.
    Kokaraamatud mängisid õppekirjanduse üle. Koolibri kirjastuse direktori Kalle Kaljuranna sõnul läks ka neil tänavu hästi. Kirjastuse toodangust kaks kolmandikku on õppekirjandus ning sellele nõudlust jagub. Käive kasvas 7 kuni 8 protsenti ja kasum oli mullusega samas suurusjärgus. Kaljurand lisas, et Koolibri jaoks oli väga edukas jõulumüük, kus osteti tavapärase õppekirjanduse asemel hoopis rohkem kinkeraamatuid, eriti koka- ja reisiraamatuid.
    Kaljurand lubab, et Koolibri jätkab tänavu samas vaimus, laienemisplaane ei hauta. Dividendide maksmine otsustatakse nõukogu üldkoosolekul, aasta eest maksti välja 93 720 eurot. Juhatuse liikmete töötasu kirjastus 2013. aastal ei tõstnud, kolmele juhatuse liikmele maksis kirjastus palka 56750 eurot ehk enam kui poolteist tuhat eurot kuus.
     
    Mis on mis
    AS Tänapäev
    Tegevusala: Eesti- ja välismaise aime- ja ilukirjanduse välja andmine, ühisprojektide kirjastamine, kirjandusvõistluste korraldamine;Kirjastamise turuosa: 6 protsenti (ilma õpikuteta)käive 2013. aastal – 1, 175 571 (2012 – 1,045 456); kasum 2013. aastal – 151 603 (2012 – 164 191)Toomas Leito – juhatuse liige:
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.