Hea otsuse 4 vaenlast. Kuidas teha paremaid otsuseid

Inimesed teevad päevas kümneid otsuseid. Me kõik. Ja mõnikord me paneme mööda, kohe täiega. Niimoodi, et pärast tuleb ahastus peale ja mõtled: no mis pagan mind ajas niimoodi otsustama! Järgnevas esitan sellele raamatule tuginedes neli peamist heade otsuste vaenlast ja räägin sellest, kuidas neid vältida ja neist võitu saada.

Liiga kitsas valik. Kõige tüüpilisem igapäevane otsus on stiilis: kas see või teine.  Me küsime “Kas ma peaksin ostma uue auto või mitte?”, selle asemel et küsida “Mis oleks kõige parem viis x euro kulutamiseks minu ja mu pere heaolu kasvu tarvis?” Viimasel juhul laieneks valikute ring oluliselt ning kasvaks ka otsuste kvaliteet. Teine tüüpnäide valikute kitsendamise kohta on: kas teen seda või teist? Võib-olla mõnikord piisaks, kui valikute vahele panna sõna “või” asemel “ja” ning lahendus oleks ehk ka parem.

Kuidas laiendada valikuid? Väldi valikuid “kas see või teine”, ürita püstitada küsimus laiemalt. Tegele algusest peale paralleelselt mitme variandiga ja otsi üles keegi, kes on sarnase valiku ees varem olnud.

Sissekodeeritud eelarvamused. Teavet kogudes leitakse üles eelkõige just need infokillud, mis toetavad inimese enda varasemaid kogemusi, uskumusi ja hoiakuid. Ehk lihtsamalt öeldes: eelarvamused on meile sisse kodeeritud.

Inimene näeb seda, mida näha tahab. Kui meil on isu osta uus telefon, siis hakkame nägema rohkem argumente, mis kõnelevad selle kiire ostmise poolt, ning oleme vähem vastuvõtlikud argumentidele, mis ütlevad, et ostu tuleks edasi lükata. Ja me tegeleme sellega pidevalt: “Kuidas sulle mu uus särk/auto/töö meeldib?” küsime oma sõpradelt ja kolleegidelt. Ning vastuseks ootame alati neid ütlusi, mis kinnitavad meie otsuse õigsust (ehkki vahest lisame moe pärast, et “ütle ­ausalt”).

Kognitiivse eelarvamuse ehk enda hoiakutele ja uskumustele tuginevale otsusele kinnituse otsimise suurim häda on see, et ta võib tunduda tõsimeelse analüüsina. Me justkui kogume otsuse tegemiseks andmeid, analüüsime neid ja siis alles teeme otsuse. Tegelikkuses oleme aga sageli kogunud vaid neid andmeid, mis kinnitavad juba meie varem eelarvamusena tekkinud otsust. Või siis otsuse tegemisel lihtsalt eirame andmeid, mis ei lähe kokku eelarvamusega.

Kuidas kognitiivset eelarvamust otsustes vältida? Kaalu vastupidise otsuse mõju, soodusta konstruktiivset kriitikat – alati peaks olema keegi, kes argumenteerib eriarvamuse poolt. Hinda otsust eemalt – kuidas on varasemad sarnased otsused-tegevused teistel õnnestunud, kuula teiste kogemusi, vaata statistikat.  Katseta, tee enne suuremat panustamist eksperiment.

Lühiajaliste emotsioonide prevaleerimine. Kui  inimestele antakse valida, kas nad saavad väiksema summa kohe kätte või suurema summa mõne aja pärast, siis valitakse reeglina väiksem summa kohe kätte. Sageli avaldavad mõju kaks lühiajalist emotsiooni: kokkupuuteefekt (meile meeldib see, mida me juba tunneme) ja kaotusekartus (pelgame kaotusvalu niivõrd, et see kaalub üles võimaliku võidurõõmu). Need kaks panevad meid ­eelistama olukorra muutumatust ning me ei suuda näiteks lahti lasta töökohast, mis ometi tähendab päevast päeva pigem kannatusterada kui ­aasal jalutamist. Hetkeemotsioonid ruulivad.

Kuidas tuua otsustesse pikemat perspektiivi? Eemaldu hetkeemotsioonidest. Järgi reeglit 10/10/10. Kaalu, kuidas sa end tunned 10 minutit pärast otsuse tegemist, 10 kuud pärast otsuse tegemist ja 10 aastat pärast otsuse tegemist.

Jää oma põhimõtete juurde. Mõtle näiteks välja, mis on asjad, mida sa kindlasti ei tee.

Liigne enesekindlus. Kui võtta kokku mis tahes meeskond ja küsida, kui palju protsentides igaüks meeskonda panustab, siis võib päris kindel olla, et kui tulemused kokku liidame, saame tublisti üle 100%. Samasugune ülim enesekindlus kehtib ka otsuste puhul. Võttes vastu otsuse, kipume ülehindama oma teadmisi ja oskusi tulevikku prognoosida. Meil on kalduvus arvata, et tulevik on pigem samasugune kui hetkeolukord, ehkki tegelikkuses toimuvad muutused. Meie võime tulevikku ennustada on tegelikkuses pehmelt öeldes nirupoolne.

Kuidas valmistuda eksimuseks ja vältida liigset enesekindlust? Pane riskid lauale. Aseta ennast olukorda, et aasta on möödas ja projekt on täiega läbi kukkunud, ning küsi: “Miks?”

Sea piirid, milleni jõudmisel loed otsuse läbikukkunuks või asud tegutsema. Näiteks, kui turg on kasvanud x%, siis paneme uue toote müüki. Või kui aktsia on kukkunud 10%, siis müüme. Või kui kahe kuu jooksul pole töötulemus paranenud, siis lõpetame töötajaga lepingu.

Usalda protsessi. Inimestele on õiglane otsustusprotsess sageli olulisem kui otsus.

Kasutage süütenööri

Kasutage otsuse tegemisel süütenööri – pange paika, millistel asjaoludel kaalute oma otsuse ümber. Sageli libiseme automaatpiloodile ega sea varem tehtud otsuseid kahtluse alla. Süütenöör võib meid üles äratada ja mõistma panna, et ka juba tehtud otsuseid võib ümber mõelda.

Paika võiks panna tähtajad või “vaheseinad”, milleni jõudmisel süttib süütenöör. Süütenööri võib süüdata ka hoopis mingi muster, mitte tähtaeg, eelarve või muu mõõdetav suurus. Süütenöörist võib kasu olla eriti siis, kui muutus on astmeline. Me ei pruugi märgatagi, et asjaolud on muutunud. Sageli kipume järk-järgult suurendama oma halvale otsusele tehtavat panust. Süütenöör annab meile märku, millal tuleb teha valik.

Süütenöör loob riskeerimiseks vajaliku vaba ruumi ja ühtlasi kindlustab meie tagala – võime olla rahulikud, kuni süütenöör süttib.

 

“Otsustamise neli sammu. Kuidas elus ja töös paremaid otsuseid teha”

Autorid: Chip Heath ja Dan HeathTõlkija: Kadri Metsma328 lk Ilmub 20. aprillilraamatupood.aripaev.ee

 

Neli sammu parema otsuseni

1. Suurendage oma valikuvõimaluste hulka. Vältige kitsast vaatevälja, tegutsege mitmel rindel korraga, leidke keegi, kes on teie probleemi juba lahendanud.2. Testige oma oletusi tegelikkuses. Kaaluge vastupidiseid võimalusi, tehke üldistusi ja süvenege üksikasjadesse, proovige oma ideed väiksemas mahus.3. Vaadake olukorda enne otsuse tegemist eemalt. Vältige lühiajalisi emotsioone, jääge truuks prioriteetidele.4. Olge valmis selleks, et võite eksida. Piiritlege tulevikuvõimalused, leidke vahemik kõige halvema ja kõige parema väljavaate vahel. Seadke paika süütenöör, usaldage protsessi.