Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Inspektsioon huvitus panga omanike finantsvõimekusest
Tänavu 3. jaanuaril saatis finantsinspektsioon Krediidipanga aktsionäridele kirja, et saada ülevaade nende võimalustest ning kavatsustest Krediidipanka vajadusel kapitaliseerida. Kirja said aktsionärid, kelle osalus pangas oli üle 5%.
Finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleri sõnul kirjeldab Äripäeva käsutusse jõudnud kiri ühte toimingut teiste toimingute seas, millega inspektsioon kaitseb panga klientide huve.
“Loomulikult on panga juhtimises valitsev patiseis selline, mis tingib järelevalve kõrgendatud huvi, sealhulgas huvi krediidiasutuses olulist osalust omavate isikute ja teatud väikeaktsionäride või nende rühmade võimekuse vastu vajadusel kapitali panka panustada või kaasata,” selgitas ta. Kessler ei soovinud aga avalikustada, mida aktsionärid inspektsioonile vastasid.
Kessler lisas, et üksiku toimingu avaldamine ajakirjandusele sellisel viisil ja praegustes oludes on kahetsusväärne, kuna selle meelevaldne tõlgendamine võib põhjustada usaldamatust panga või ka pangandussektori vastu tervikuna. “Meile jääb ebaselgeks ning arusaamatuks, mis on olnud kõnealuse kirja avaldaja motiiv, kui ta on sellise potentsiaalselt riskantse sammu astunud,” märkis ta.
Kluge: inspektsioon muretseb üle. Krediidipanga ühe omaniku Andrus Kluge hinnangul on aga selletaolise kirja saatmine katse tähelepanu peamisest probleemist kõrvale juhtida. Kluge sõnul muretseb inspektsioon üle. Samas on inspektsioon varem korduvalt avalikult kinnitanud, et Krediidipank vastab kõikidele normidele ja on piisavalt kapitaliseeritud, lisas ta. Seetõttu tuli kirja sisu aktsionäridele üllatusena, sest täiendavat kapitaliseerimist pank Kluge kinnitusel ei vaja.
Kluge sõnul on Krediidipanga põhiprobleem see, et suurimal aktsionäril puudub huvi Krediidipanka arendada ning finantsinspektsioon on vaatamata küsitavale reputatsioonile andnud Moskva Pangale ja VTB-le Krediidipangas olulise osaluse omandamise loa poolteist aastat pärast tehingu toimumist. “Finantsinspektsioon vaatas läbi sõrmede tõsiasjale, et juba mitmendat aastat kannab kriminaalkaristust endine kapo ametnik Indrek Põder, kes sai Moskva Pangalt vahendajate kaudu altkäemaksu Krediidipanga juhtide ja klientide järele nuhkimiseks. Seaduse kohaselt peab aga ühel Eesti ja Euroopa krediidiasutuse aktsionäril olema laitmatu ärialane reputatsioon,” oli Kluge kriitiline.
Krediidipanka noolivad erinevad investorid
Äripäevale on vihjatud, et Krediidipanga aktsionäride vahelist konflikti üritavad enda kasuks pöörata Eesti ettevõtjad, kes soovivad Krediidipanka üle võtta.
Krediidipanga nõukogu esimehe Andrus Kluge sõnul on ka tema sellist infot kuulnud ning mitu isikut on käinud temaga vestlemas. Kluge sõnul pole jutud olnud konkreetsed, sest et osta, peaks Moskva Pank olema huvitatud müümisest. “Küsimuse võti on kokkulepe Moskva Pangaga, kõigepealt tuleb nendega rääkida,” lausus Kluge. Tema hinnangul on Krediidipanga väärtus praegu 25 miljonit eurot, mis tähendab, et Moskva Panga osaluse hind võiks olla 15 miljonit eurot. “Krediidipank on korralik äri,” märkis Kluge.
Küsimusele, kas Moskva Pank on valmis oma osalust Krediidipangas müüma, vastas panga avaliku suhete osakond, et seda küsimust on veel vara arutada, ning ei täpsustanud, kas keegi on ka vastava pakkumise teinud ja kas praegu sel teemal läbirääkimisi peetakse.
Taust
Väikeomanikel pooleli mitu kohtuvaidlust
Krediidipanga omanikel on pooleli mitu kohtuvaidlust, millest kaks olulisemat on väikeomanike vaidlus finantsinspektsiooniga ning suuromaniku vaidlus väikeomanikega nõukogu koosseisu üle.
1. Vaidlus finantsinspektsioonigaKrediidipanga väikeaktsionäride põhivaidlus finantsinspektsiooniga käib selle üle, et oma osaluse suurendamiseks ei esitanud 2012. aastal Moskva Pank ja VTB õigeaegselt vajalikke dokumente, kuid said siiski finantsinspektsioonilt loa suurendada osalust poolteist aastat pärast tehingute toimumist. Väikeaktsionäride hinnangul ei ole see seadusega kooskõlas.
2. Omanikevaheline vaidlus nõukogu koosseisu pärastTeine vaidlus puudutab nõukogu koosseisu. Riigikohtus on arutusel nõukogu liikmete valimist puudutav vaidlus. Moskva Panga poolt on praegu Krediidipanga nõukogus üks liige, aga nad sooviksid täielikku kontrolli nõukogu üle ehk kõiki viit kohta.2012. aasta kevadel, kui eelmise nõukogu volitused lõppesid, soovis Moskva Pank nõukogusse nimetada viis liiget. Toona oli Moskva Panga osalus Krediidipangas 43,7%. Kuna Moskva Pank esitas oma kandidaadid alles üldkoosolekul, siis tekkis vaidlus, sest väikeaktsionäride hinnangul ei vasta selline kandidaatide ülesseadmine äriseadustikule ja Krediidipanga põhikirjale. Nimelt peab 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist esitama kandidaatide ankeedid finantsinspektsioonile ja 3 päeva enne tuleb otsuse eelnõu kandidaatide nimedega esitada panga juhatusele, kes on üldkoosoleku kokku kutsunud.Esimese astme kohus andis õiguse Krediidipanga väikeaktsionäridele, ringkonnakohus muutis otsuse ära ja riigikohus võttis asja menetlusse. Riigikohtu otsust on oodata aprillis.