Ligi tegi ettepaneku apteekide teenuse korraldamise kohta

Ligi ütles Äripäevale, et edastas rahandusministeeriumi ette­paneku, jõudmata seda ise pikemalt hinnata ja olles lausa skeptiline (vt Ligi kommentaari ­artikli lõpus).

Äripäev kirjutas kuu aega tagasi, et riigikogu menetlusse jõudis sotsiaalkomisjoni esitatud radikaalne seaduseelnõu (siis juhtis komisjoni veel IRLi liige Margus Tsahkna), mille jõustumisel saavad apteekide enamusomanikud olla vaid proviisorid. Lisaks ei tohi ravimite hulgimüüjail olla osalust apteegis ning ühes hoones tohib korraga tegutseda vaid üks apteek.

Rahandusminister Ligi saatis möödunud nädala lõpus sotsiaalministeeriumisse ministrile adresseeritud (sotsiaalminister on Helmen Kütt ning tervise- ja töövaldkonna minister Urmas Kruuse) ettepaneku, et üldapteegil ei tohiks olla lubatud osutada apteegiteenust üksnes suurema nõudlusega piirkonnas.

Apteegiäri puudutavat eelnõu arutas eelmise nädala lõpus ka valitsus, kes toetas eelnõu üldeesmärke, leides samas, et mõni valdkond vajab põhjalikumat arutelu. Valitsus rõhutas, et eelnõu menetlusse riigikogus on vajalik kaasata ministeeriumid, õiguskantsler ja turuosalised.

 

Teema kaalumiseks olnuks vaja enam aega

Jürgen Ligi, rahandusminister Võtan omaks süüdistuse sekkumises riigi elukorraldusse, selle eest makstakse mulle ka palka. Apteegi­turu teemal seejuures toimus asi nii, et riigikantselei küsis rahandusministeeriumilt valitsuse tarbeks arvamust vastava eelnõu kohta. Ametnikud selle ka koostasid, nii valitsus töötabki, selle erandiga, et seekord ei hinnanud ma seda ise pikemalt, vaid esitasin ta valitsusele nurinaga, et nii põhimõttelise teema kaalumiseks ei anta rohkem ­aega ega läbita pikemat kooskõlastusringi. Kuigi sarnaseid mõtteid olin ka ise mõlgutanud, ütlesin välja, et ma pole saanud mahti seisukohta võtta ning esitan ministeeriumi ettepaneku sellist lahendust tõepoolest kaaluda. Oma seisukoha võimaluste suhtes “tagada apteegiteenuse ühtlane kättesaadavus üle Eesti” ütlesin end olevat ülimalt skeptiline.