Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    "Müts maha Tallinna Sadama juhtide ees"

    Ettevõtja Urmas Sõõrumaa sõnul on ainuõige, et riigifirmad toetaksid sporti ja ise ta peab selles osas enda suureks eeskujuks Tallinna Sadamat ja selle juhte.

    "Mina kui spordilembene inimene ja isiklikult sporti kümneid miljoneid eurosid panustanud inimene, võtan igal juhul mütsi maha Tallinna Sadama juhtide ees, kes on seda pikaajaliselt teinud. Osaliselt olen ka mina teinud seda tänu sellistele ettevõtetele nagu Tallinna Sadam. Kui neist keegi ei oleks sporti toetanud, siis ma ei oleks üksinda ka see rumal olnud," rääkis Sõõrumaa spordi toetamisest.
    Raha saab Sõõrumaa hinnangul sporti tulla ainult sponsorluse või reklaami korras ja seal ettevõtja arvates väga suurt vahet ei ole, kes on firma omanik, kas riik või erafirma. Sõõrumaa on ka ise riigiettevõtte Eesti Raudtee nõukogu liige. 
    Kuna Eesti riik on nii väike, siis ei tule Sõõrumaa hinnangul sporti pandud raha reklaamina tagasi ja spordi toetamine on täies ulatuses heategevuslik.
    Suurtes riikides on tema sõnul olukord parem, sest auditoorium on suurem ja reklaam toimib, aga Eesti turg on nii väike, et sporti paigutatud raha reklaamina reeglina tagasi ei tule, kui just sportlane ei ole maailmameister või olümpiavõitja.
    Sõõrumaa sõnul peaks riik riigifirma omanikuna näitama erafirmadele eeskuju, sest muidu ei ole ka neil motivatsiooni sporti toetada. Ta tõi näiteks selle, kuidas ta turvafirma parematel aegadel toetas kõiki suuri spordiüritusi sellepärast, et näidata isiklikku eeskuju väiksematele firmadele. "Muidu Eesti ühiskond ei oleks näinud kunagi maailma tippe ei kergejõustikus ega tihtipeale ka kunsti vallas. Turuloogika siin ei kehti," märkis Sõõrumaa.
    Allar Levandi pakkus täna välja, et tippspordi raha võiks tulla riigiettevõtetest. Tema sõnul ei jõua Eestis eraettevõtjad piisavalt sporti toetada ja kui riigifirmadelt tuge ei tule, ei ole Eestis võimalik tippspordiga tegeleda, sest see on väga kulukas.
    Eesti Raudtee nõukogus ei ole konkreetsete sportlaste toetamist arutatud, nagu ka Eesti Energia nõukogus, kus Sõõrumaa on varem liige olnud. Küll aga on Eesti Energia laiemalt sportimisse panustanud. 
    Sõõrumaa leidis, et riigil peaks toetamiseks olema kindel rahastamisskeem ja reeglid konkreetselt paigas. "Sellisel kujul Eesti sport sureb välja," oli Sõõrumaa resoluutne. Ta meenutas, et tegelikult riik otsustas mõni aeg tagasi, mitu protsenti riigifirmade kasumist tuleks suunata sponsorluseks ja sellega on platvorm iseenesest olemas.
    Sõõrumaa märkis veel, et kui kõigil on hambus olnud Tallinna Sadam, siis tema arvab, et kui sadam on enne sporti toetanud, ei tahtnud ta eelmisel aastal teha midagi erakorralist, vaid korrata seda, mida on enne teinud.
    .
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Leedu külmkapitootja otsustas börsilt lahkuda
Leedu külmkapitootja Snaige aktsionärid otsustasid aktsia denoteerida, teatas Balti lisanimekirjas noteeritud ettevõte täna börsile.
Leedu külmkapitootja Snaige aktsionärid otsustasid aktsia denoteerida, teatas Balti lisanimekirjas noteeritud ettevõte täna börsile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht „Kuumal toolil“: kes loodavad kiiret taastumist, peavad pettuma
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Leedust paistab Eesti laenuvõtjale rõõmusõnum
Euroopa Keskpank võib tänavu langetada intressimäärasid rohkem kui kolm korda, kirjutab Reuters.
Euroopa Keskpank võib tänavu langetada intressimäärasid rohkem kui kolm korda, kirjutab Reuters.
Isamaa saadab abilinnapeaks vastuolulise eksministri
Tallinna uues võimuliidus saab erakond Isamaa kaks abilinnapea kohta. Ühe neist täidab endine minister.
Tallinna uues võimuliidus saab erakond Isamaa kaks abilinnapea kohta. Ühe neist täidab endine minister.