Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kõigepealt paranda katus, alles siis vaheta tapeet
Ametniku vastuvõtul käies saab istuda pehmel sohval, aga kas avaliku sektori kasvavad tegevuskulud suurendavad ka Eesti konkurentsivõimet.
Ettevõtete käekäik, konkurentsivõime ja inimeste toimetulek sõltub olulisel määral maksupoliitikast. Maksukeskkond jääb alati ka poliitiliste valikute küsimuseks ja atraktiivseks teemaks poliitdebattidel. Ettevõtjatena soovime, et sellised diskussioonid kaasaksid olulisi ühiskonnagruppe. Ma ei usu, et ühegi ministri või ametniku peas saaksid tekkida ainult ja alati õiged ideed, mida vääramatu kindlusega teoks tehes saabuks õnn meie õuele.
Ainult üks tõde. Kui aga vaatame viimase aasta maksuteemalisi debatte, siis paratamatult selline mulje tekib. Tundub, et seaduste koostamisel eksisteerib üks tõde ja palju valearvamusi, ning loomulikult ei ole siis kõigele muule, peale tõe kuulutamise ja oma õigsuses avalikkuse veenmise, põhjust ressursse raisata. Ja kui mõni uskmatu vastu vaidleb või küsimusi esitab, tuleb otse loomulikult teda ignoreerida.
Siit jõuame küsimuseni, kas avalik teenistus tähendab riigi ja tema kodanike teenimist või kitsalt poliitiliste eesmärkide jõulist täideviimist. Ettevõtja ja kodanikuna ootan seda esimest. Ootan, et samavõrd innukalt, kui otsitakse argumente enda seisukohtade põhistamiseks, kaalutakse ja analüüsitakse ka ettevõtjatelt või teistelt huvigruppidelt saadud põhjendatud ettepanekuid. Kui aga ühe ministeeriumi asekantsler ütleb otse, et me ei lisanud teie pakutud lahendusi analüüsimiseks, sest me neid ei toetanud, siis on midagi väga valesti.
Pakkusin hiljuti, et riigiaparaat tuleks panna mõneks aastaks dieedile. Praegu leian, et vajalik on põhjalik elukorralduse ülevaatamine ja muutmine, sest dieet, kui seda valesti teha, võib tervisele hoopis halvasti mõjuda ning me ei saavuta organite optimaalset koormust ja efektiivsust. Edasine fookus ja investeeringud peavad toetama riigi oluliste funktsioonide arendamist vähemoluliste arvel, sest kõike ei saa.
Kallid investeeringud. Kuna avaliku sektori tegevuskulud on viimastel aastatel suurenenud oluliselt kiiremini, kui eeldaks üldine majanduskasv, tuleb eeldada, et suured investeeringud nii füüsilisse kui ka IT-taristusse on kujunenud kalliks ülal pidada. Kindlasti on mõni avalik teenus läinud mugavamaks ja ametniku vastuvõtul saab käia kenas klaashoones ja istuda pehmel sohval, kuid kui palju aitab see meid konkurentsivõimes ülespoole nihutada? Kas saame selliseid “mugavusinvesteeringuid” endale lubada? Hea peremees ei hakka enne tapeeti vahetama, kui katus ei ole parandatud.
Allikas: Toomas Lumani kõne kaubanduskoja kevadballil