Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Libliku spaaäri vajub laiali

    Poolteist aastat pärast Saaremaa spaaäri rajaja Prits Libliku surma on üks tema spaa 12 miljoniga müügis, teine pooleldi suletud, pojast suuromanik maadleb terviseprobleemiga ning vanaisa Pritsu poolt välja õpetatud pojatütar lahkus eriarvamuste tõttu konkurendi juurde.

    Prits Liblikut peeti elu ajal üheks saare respekteerituimaks ettevõtjaks. Tema arvamus oli oluline ja sellega arvestati. Talle kuulusid Kuressaares kaks suurt spaahotelli (Meri ja Rüütli), väiksem ja vanem Saaremaa Valss ning viimase kõrval külalistemaja Merineitsi. Nüüd on Rüütli ja Merineitsi müüki pandud, samuti mõned Kuressaares asuvad kinnistud, kuhu Liblik plaanis üht-teist ehitada. Koguhind neil neljal objektil 13 mln eurot, millest Rüütli osa on 12 miljonit.
    Spaafirma juht Villi Pihl juhib pereäri pärija Ago Libliku näpunäidete järgi. Ta on ettevõtte müügi- ja turundusjuht, samuti on tema õlul tegevjuhtimine.
    Spaafirma kahjumis, ent see vähenebSpaafirma müük mullu kasvas ning kuigi ettevõtte on kahjumis, on see vähenenud. "Ärikasum on kasvanud meil 6,1% ja külastajate arv ka. Ma arvan, et me läheme paremuse poole. Kui ma 2007. aasta keskel siit ettevõttest lahkusin, siis tegelikult oli ettevõttes seis parem. Kuid ajad on teised praegu ja ma arvan, et küll meil läheb paremini," lausus Pihl optimistlikult. Ta töötas ettevõttes ka Prits Libliku ajal.
    AS Kuressaare Sanatooriumid on juba mõnda aega müünud nii spaahotelli Rüütli kui ka külalistemaja Merineitsi. Pihli sõnul on müügis ka veel teised kinnistud,  mis ei puuduta sanatooriumite majandustegevust. "Siin lähedal on ka vana sadamaait, mis on müügis. See on Kuressaare üks vanimaid maju. Öeldakse ju, et kõik on müügis, kui on sobilik hind," lausus Pihl.
    Tema sõnul on Kuressaare Sanatooriumite omanikud spaaäris tugevalt sees ja sellist juttu ei ole, et ärist täielikult väljuda soovitakse. Seda, kes Rüütli spaa ära osta võiks, Pihl prognoosida ei osanud. "Keeruline küsimus, ega väga huvi ei olegi tuntud ja eks asukoht määrab ka asja ära. Praegusel hetkel huvilisi ei ole," möönis ta.
    Küsides Libliku spaade Rüütli ja Meri kõrval asuva GoSpa omanikult Tarmo Sumbergilt, kas tal võiks olla huvi osta Rüütli spaa ära, muutub ettevõtja kidakeelseks. "Ajalehest olen lugenud selle kohta, et Rüütli spaa on müügis, aga ei oska rohkem midagi kommenteerida. Mina ei soovi teiste ärisid kommenteerida. Ja kui ka minul oleks huvi seda osta, siis teile ma seda küll ei ütleks," märkis Sumberg telefonis.
    Kunagine juht: seis on nutuneAastail 1996-2002 oli Kuressaare Sanatooriumite juhiks Enn Rettau. Esiti on ta telefonis kidakeelne, kuid veidi aja pärast leebub. "Kui mina lahkusin, oli ettevõtte kenas seisus, toimus laiendamine. Meri sai just valmis ehitatud, alustati Rüütli ehitust. Seis oli väga hea. Meil käisid Rüütli laiendamise arutamise ajal seal ka ühe programmi raames maailmapanga konsultandid ja nende arvamus oli, et Rüütlit pole mõtet praegu ehitada. Et enne tuleks vaadata, mida toovad Meri ja Saaremaa valss ja siis edaspidi äkki," meenutas Rettau seika enda tööajast. Lisas siis: "Paistab, et nende konsultantide hinnang hilisemas perspektiivis oligi õige."
    Ka peab Rettau Rüütli spaa hinda liiga kõrgeks. "12 miljoni euro eest ei osta seda mitte keegi. Eks oodatakse, et hind läheks odavamaks. Praegu on hüpoteegid peal ja sisuliselt on see panga valduses. Võlgade katteks on ta panditud. Kui ühel päeval ei jõuta laenu teenindada enam, siis saab panga omaks," rääkis Rettau.
    Ta lisas, et ei taha ennustada või õpetada, mida peaks seal tegema. "Eks seal spaas raske on, kui see müügis on ja kui spaad on tühjad, siis on muidugi raske. Olukord tundub muidugi nutune," möönis Rettau.
    Tullio Liblik loobus osalusest pereärisMullu väljus Ago Libliku vend, maadevahetuse kohtusaagaga kuulsust kogunud ettevõtja Tullio Liblik pereärist täielikult. Villi Pihli sõnul ostis üks vend teise välja. "Tänase päeva seisuga mul seal osalust ja positsiooni ei ole. On ainult soov, et ettevõttel läheks hästi," kommenteeris teemat Tullio Liblik. Ta möönis napilt, et ostis vennalt möödunud aastal maatüki arenduse eesmärgil.
    Seda, miks Prits Libliku teine poeg Tullio Liblik ikkagi ettevõttest väljus, ei osanud Pihl kommenteerida. Ta lisas vaid, et eks vennad leppisid nii omavahel kokku. "Kui Tulliol oleks huvi olnud spaaäris osaline olla, siis oleks ta omanikuks jäänud," märkis Pihl ja lisas, et suhtleb Tullioga vabalt ja sõbralikult. Tullio Liblik majutab teinekord isegi oma ärikülalisi, keda ta enda kinnisvaraettevõtte tarbeks Saaremaal majutab, perehotellis.
    Ometi tundub, et Ago Libliku ja juhatuse liikmete Reino Ratase ja Taivi Truu ning Laura-Sohvie Libliku vahele on raudraske erimeelsuste müür kerkinud. Nimelt lahkus Laura-Sohvie Liblik hiljuti pereettevõttest. "Koostöö enam ei sujunud ja ma ei saanud seal enam edasi töötada. Meil tekkisid eriarvamused ja mul polnud võimalik ennast tõestada," seletas nooruke Laura-Sohve Liblik Tallinnas kohvikus istudes.
    Ta on ettevõtte nõukogus ka täna, kuid palgatööd teeb konkurendile Johan spaale. Tänane asjade seis pole ilmselt päris see, mida Prits Liblik ette kujutas.
    Kui küsida Laura-Sohvie Liblikult, mida ta arvab spaa ja kinnistute müügist, kõlab vastu: "Aga mis Ago selle peale vastas? See maja on niivõrd kulukas". Ta ei tahtnud sel teemal väga rääkida, sest küsimus puudutab tema perekonda. Samuti palus ta vanaema Valentina Libliku, kellele kuulub pea pool spaafirmast, loost kõrvale jätta. "Ju Agol ja juhatusel on siis mingid plaanid. Ma pole kursis selle ettevõtte tööga," märkis Prits Libliku pojatütar.
    Samuti nentis ta, et kui leiaks investoreid, kes ettevõttesse raha investeeriksid, oleks tema esimene valik spaasid mitte maha müüa. Küsimusele, kas ta võib kunagi pereettevõttesse veel tagasi tööle minna, vastas Laura-Sohvie Liblik: "jätsin neile võimaluse, et ma ei lähe ära, aga nad ei valinud seda varianti. Siis ma tulingi ära. Päevapealt!"
    Ago Liblik hoiab salapärast joontÄripäev soovis kohtuda ka spaaäri tänase roolikeeraja Ago Liblikuga. Ometi oli Prits Libliku pojaga ühise keele leidmine pehmelt öeldes keeruline.
    Pidime kokku saama Kuressaares Rüütli spaas, kuid praamiga Saaremaale sõites helises telefon ja sealt kostus Kuressaare Sanatooriumite juhi Villi Pihli hääl, kes uuris murelikult, kui kaugel me oleme. Kõhutunne aimas halba. Olime Pihliga meili teel varem suhelnud ja ta pidi kohtumisel osalema. Kuid Pihli hääletoon reetis, et miskit on mäda.
    "Kui võimalik, siis kohtume hoopis Tehumardi puhkekeskuses, Ago on juba sealkandis ja ...seal oleks lihtsam kohtuda," lausus Pihl telefonis ohates. Kuna meil polnud vahet, sõitsimegi fotograafiga Ago Liblikule kuuluva puhkekeskuse juurde. Suur oli aga meie üllatus, kui meile jalutas vastu Villi Pihl, kes teatas murest murtud näoga, et Ago Liblik ei saa tervislikel põhjustel meiega kohtuda.
    Suundusime tagasi Kuressaarde ja otsustasime Pihliga seal rääkida, samuti müügis olevale spaahotellile Rüütli pilk peale visata. Teepeal helistasime veel Ago Libliku mobiilile. Mõtlesin pika kutsumise järel juba toru ära panna, kui vastas  äärmiselt lõbus ja isegi veidi kelmikas hääl: "Tšauuu!". Tutvustasin end kui Äripäeva ajakirjanikku, kellega oli plaanitud kohtumine. Selle peale hääl telefonis muutus. "Kuule, täna ei saa kohtuda, täna on kohutavalt halb päev kohtumiseks," lausus Liblik telefonis nukramalt, kuid kindlasti mitte toonil, mis oleks lasknud aimata tõsist terviseprobleemi.
    "Täna pole võimalik kohtuda Ago Liblikuga. Tal tulid kiired asjad vahele ja ...ta sõitis ära," lausus Villi Pihl kohmetult naeratades, kui Kuressaares taas kokku saime.
    Tallinnasse tagasi jõudes üritasime korduvalt Ago Liblikuga telefonis rääkida, kuid see ei õnnestunud. Lõpuks helistasime juhatuse liikmele Reino Ratasele, kes märkis, et ei soovi midagi kommenteerida. Valides teise juhatuse liikme Taivi Truu numbri, vastas reibas naishääl, kes palus peale tutvustamist ajakirjanikul oodata. Väikese pausi järel kostus hoopis Ago Libliku tuttav hääl.
    "Kuule, sina oled see Äripäeva ajakirjanik Kaisa. Kuule, mida sa urgitsed?" küsis ta üsna karmilt. Kuigi tema kõnepruuk oli kohati tõre ja karune, ei peegeldanud see ometigi põlgust või pahatahtlikkust. Üritasin küsida, millised tulevikuplaanid tal Liblikute spaaäriga on. "Kuule, lase meil nüüd veidi kosuda, eks! Tule jaanipäeval siia ja küll me siis räägime kõigist asjadest, mis vaja, jalutame põllupeal ringi ja..." lausus Liblik. Ta lisas, et ei soovi loo ilmumist ega kavatse ajakirjanikuga kohtuda või pikemalt rääkida.
    TAUST* Kui varem oli spaafirma AS Kuressaare Sanatoorium omanikuks Prits Liblik eraisikuna, siis aprillist 2007 haldas ta omandit OÜ Nouse Invest kaudu. Pärast Libliku lahkumist olid lühiajaliselt Nouse Investi võrdsed omanikud tema lesk Valentina Liblik ja pojad Ago ning Tullio Liblik. Mullu veebruari lõpust on Ago Libliku omanduses 50,04% spaafirmast ning Valentina Liblikul 49,96%.* Aastajagu jõudis Prits Libliku kõrval olla Nouse Investi juhatuse liikmeks Ago tütar Laura Sohvie Liblik. Samamoodi olid vanaisa ja lapselaps kahekesi ASi Kuressaare Sanatooriumi nõukogu liikmed.* Täna kuulub Ago Libliku ja Laura-Sohvie Libliku kõrval spaafirma nõukokku ka Inga Antsaar. ASi Kuressaare Sanatoorium juhatuse liikmeiks on Reino Ratas, Taivi Truu ja Villi Pihl.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Vootele Päi: Eesti väike seitsmik võib olla Brüsselis suur kaalukeel
Euroopa lükkab jõulisema käigu sisse. Eesti kas osaleb ja teenib või vaatab ja imetleb, mistõttu eelseisvad eurovalimised on erakordselt tähtsad, kirjutab siseministri nõunik Vootele Päi.
Euroopa lükkab jõulisema käigu sisse. Eesti kas osaleb ja teenib või vaatab ja imetleb, mistõttu eelseisvad eurovalimised on erakordselt tähtsad, kirjutab siseministri nõunik Vootele Päi.
Leedu suurettevõtted odavnesid suure käibega
Suurima käibega olid teisipäeval Leedu ettevõtted, nimelt Ignitis grupė aktsiatega kaubeldi Balti turgudel enim, 345 188 euro eest ning aktsia odavnes seejuures -0,55%.
Suurima käibega olid teisipäeval Leedu ettevõtted, nimelt Ignitis grupė aktsiatega kaubeldi Balti turgudel enim, 345 188 euro eest ning aktsia odavnes seejuures -0,55%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Maardu mõisa müük on nurjunud üheksa aastat, hinda langetati kolmandiku võrra
Maardu mõisa ligi kümme aastat müügis hoidnud Eesti Pank korraldab oksjoni, vähendades alghinda pea kolmandiku võrra.
Maardu mõisa ligi kümme aastat müügis hoidnud Eesti Pank korraldab oksjoni, vähendades alghinda pea kolmandiku võrra.
Leedust paistab Eesti laenuvõtjale rõõmusõnum
Euroopa Keskpank võib tänavu langetada intressimäärasid rohkem kui kolm korda, kirjutab Reuters.
Euroopa Keskpank võib tänavu langetada intressimäärasid rohkem kui kolm korda, kirjutab Reuters.