Raiemaht muudab metsa majandamise reegleid

Kirglikus debatis metsa raiemahu optimaalsuse üle jagunevad arvamused laias laastus kaheks. Metsaomanikud ja metsatöösturid kipuvad arvama, et metsa võiks raiuda kas samapalju kui praegu või rohkemgi. Eestimaa Looduse Fondi eksperdid seevastu peavad eelmise aasta uuringule tuginedes juba praegust raiemahtu liiga suureks.

Raiemahu järgi muutuvad reeglid. Sihtasutuses Keskkonnaõiguse Keskus 2013. aasta suvel koostatud analüüs viimase 15 aasta muudatustest metsa majandamise reeglites näitas, et raiemaht on üks peamisi põhjusi nende reeglite muutmiseks. Metsa majandamise reeglitel ja piirangutel omakorda on otsene mõju metsade seisundile.

See, kas tegelik raiemaht on vastanud varem planeeritud mahule, on määranud näiteks seda, kui vanades metsades, kui suurtel lankidel ja milliste võtetega raieid teha tohib. 1990. aastate liiga suure raiemahu jm kuritarvituste tõttu muudeti metsa majandamise piiranguid kuni 2006. aastani rangemaks. Seejärel oluliselt kahanenud raiemaht tõi, vastupidi, kaasa piirangute järk-järgulise leevendamise. See on olnud läbivaks jooneks ka käesoleva aasta algul jõustunud seadusemuudatustes.

Piirangud leevenevad. Olulisemad muudatused lubavad näiteks nüüd teha lage- ja turberaieid kogu metsaeraldise ulatuses, sõltumata selle suurusest. Varem oli lageraielangi maksimaalseks suuruseks 7 hektarit, turberaielangid võisid olla kuni 10 hektari suurused. Seega on mitmel pool oodata senisest suuremate raielankide teket.

Valikraiet võis varem teha vaid üksikute puude raiumise teel, muudatuste kohaselt lubatakse valikraiet ka väikehäiludena ehk puid rühmiti raiuda.

Praegu kehtiva õiguse kohaselt võib turberaieid teha metsades, mis on saavutanud teatud nn küpsusvanuse. Juulis jõustub muudatus, mille kohaselt võib turberaieid teha ka nooremates, ent nn küpsusdiameetri saavutanud metsades.