Riigihankes osalemine karmistus

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe sõnul on riigihangete tingimuste karmistamise eesmärk sõdida mõistmatult madalate hindade vastu. “Kõik valdkonnaga vähimalgi määral seotud isikud saavad aru, et madal hind tuleneb sellest, et riigimaksud ei ole sisse kalkuleeritud,” selgitas Veermäe, lisades, et muul moel pole neil võimalik hankeid võita. Eelmise aasta ehitussektori maksupettuste tekitatud kahju oli umbes 15–17 miljonit eurot.

Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liige Elari Udam märkis, et riigile ei ole alati odavaim pakkumine kõige kasulikum. Kui on pakutud õiglasest väärtusest madalamat hinda, siis tavaliselt maadeldakse erinevate probleemidega ka edaspidi, selgitas Udam. “Ei ole harvad juhtumid, kus peatöövõtjate alltöövõtjate alluvad on tulnud meie töös olevasse majja ja ähvardanud ühte või teist asja ära viia,” lisas ta.

Tähelepanu peatöövõtjast kaugemale. Riigihangete tingimuste suurim muutus on, et töövõtjatele pannakse kohustus esitada töö saamiseks maksuhalduri väljastatud väljavõte töötajate keskmise palga, keskmise töötajate arvu ja maksuõigusrikkumiste kohta.

Kui varem uuriti enne lepingute sõlmimist vaid põhitöövõtjaid, siis nüüdsest hakatakse kooskõlastama ka allhankevõtjaid. “Peatöövõtja peab hakkama pidama nimekirja iga objektil töötava inimese kohta. See annab võimaluse kontrollida, kas nende töötajate pealt makstakse korralikult makse,” selgitas Udam.

Veermäe lisas, et riigihangetes osalemiseks rakendatakse kolm eeltingimust. Üheks neist on, et ettevõtte töötajate viimase kuue kuu palk ei ole väiksem kui 70 protsenti ehitusvaldkonna keskmisest palgast, mis on majandustegevus­registri andmete järgi 1008 eurot kuus. Samuti peab olema tagatud, et töö tegemiseks on piisav hulk töökäsi või vähemalt näidatud, kuidas kavatsetakse vajaminevat tööjõulisa hankida.

Hangetes ei saa osaleda juhul, kui ettevõttel või juhtivatel kohtadel töötavatel isikutel on varasem karistus maksurikkumiste eest. Kõik tingimused kehtivad ka alltöövõtjatele, kellega peatöövõtja koostööd teeb. “Sageli algavadki probleemid sellest, et põhitöövõtjatega on kõik korras, aga alltöövõtjate tegevus pole piisavalt läbipaistev,” selgitas Veermäe.

Karmimad karistused. Udami sõnul on oluline muutus see, et allhanke­võtjatega ei tehta lepinguid enne, kui see pole maksu- ja tolliametiga koos­kõlastatud. Et tegu poleks ainult suusoojaks öelduga, määratakse lepinguga kindlaks ka tingimuste rikkumiste karistused. “Enam ei ole nii, et maksad trahvi ära ja rohkem selle rikkumise eest sanktsioneerida ei saa,” rääkis ta.

Trahvi tegemise kord ei ole ühesugune, vaid iga kord, kui tuvastatakse rikkumine, suureneb ka trahv. Esmane rikkumine on 350, teine 500 ja iga järgnev 1000 eurot. ­Lisaks võib rikkumiste korral ­eemaldada  tööde tegemiselt ja ehitusplatsilt alltöövõtjaid, peatada tööde tegemine ja korduvate rikkumiste korral lõpetada ka leping.

Tingimused tekitavad küsimusi. Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees Raivo Rand märkis, et uued tingimused loovad ehitusettevõtetele palju õiglasema konkurentsi. “Paljud ausad pakkujad ei tule tihti riigihangetele osalemagi, sest nad ütlevad, et seal on liiga palju tururikkujaid ja neil pole võimalust konkureerida,” rääkis ta. “Loodame, et nüüd tulevad pakkujate ringi ka need, kes siiani on eemale hoidnud.”

Ehitusettevõtte Nordlin Ehitus OÜ üks omanik Kaarel Prikk märkis, et on kahe käega maksupetturitest lahtisaamise poolt, kuid ta pole kindel, kas maksu- ja tolliameti väljatöötatud lahendused on selleks piisavad.

Tema sõnul pole kunagi objekti alguseks teada kõiki alltöövõtjaid, samuti tekitab küsimusi keskmise palga kõrge tase. “See ju tähendab, et enam ei saa töötajatele osalist palka maksta,” märkis Prikk. Näiteks saavad tema sõnul abitöölised ja koristajad ilmselgelt vähem palka ja tirivad sedasi ka keskmise palga­ alla. “Kui see viib selleni, et me ei saa enam sellepärast riigihangetes osaleda, siis kuidas me peaksime neile palka maksma?” küsis ta, lisades, et tema arvates suurendab see hoopiski ümbrikupalga maksmist.

Turul on aga Priki sõnul kindlasti ebaaus seis. “Kui vaadata pakkumisi, siis mõnikord küll ei saa aru, kuidas on võimalik selliste hindadega töid teha,” märkis ta. “Maksupetturid on meil üleliigne generatsioon.”

 

Petturite tekitatud kahju miljonites

2,4 miljonit eurot on maksuamet ehitusettevõtetele tänavu I kvartalis täiendavaks tasumiseks määranud. Seda on 22% rohkem kui mullu.Kontrolle on tänavu I kvartalis ehitusettevõtetes tehtud 401 korda.Väärteomenetlusi on ehitusettevõtetele tehtud 21, neist 2 lõpetamise määrust, 11 kiir- ja 8 üldmenetluse otsust.Trahve on tänavu I kvartalis määratud 10 220 eurot.Ümbrikupalga juhtumites on trahve tehtud vahemikus 160–800 eurot.Käibe varjamise eest on trahve tehtud vahemikus 160–700 eurot.Mullu tegi maksuhaldur ehitussektoris 1976 kontrolli, täiendavaid makse määrati 8,1 miljonit eurot. Maksukahju oli ligi 15 miljonit eurot.  Ümbrikupalga maksukaotus oli 4,8 miljonit eurot.