Eestil on lääne silmade avanemisest ainult võita

Esimene ja olulisim kasu oleks Euroopa tegelik majanduslik ja energeetiline lõimumine ehk euroliidu taassünd nii algupärases kui ka nüüdisaegses mõttes. ­Euroliidu loomise algne mõte, rahu hoidmine ja ühiste majandushuvide kaitsmine on Krimmi annekteerimise ning provokatsioonide ja jõudemonstratsioonidega Ida-Ukrainas omandanud aktuaalse mõõtme, mille elujõusse tasub täpselt sõnastatud eesmärki silmas pidades panustada pikema aja jooksul.

Energialiit. Kui Poola peaminister Donald Tusk kutsus Financial Timesi arvamusartiklis Euroopa Liidu liikmesriike üles looma energia­liitu ja käsitlema selle rahastamist Brüsseli prioriteedina, mõistis ta kahtlemata, et ELi riigid on rohkem kui kunagi varem valmis mõistma energialiidu vajadust. Sõltuvus Gazpromi gaasitarnetest ei ole enam mitte pelk majandusfakt, vaid emotsionaalselt koormatud julgeolekuküsimus. Teisalt pole ettepaneku elluviimine lihtne: kes on jälginud pangandusliidu sünnivalusid, teab, kui raskesti sünnivad vastandilike huvidega riike ühendavad otsused.

Eestil oleks energialiidu loomisest ainult võita hoolimata sellest, et ka Eesti maksumaksja tunnetab eeldatavasti mõne aja jooksul selle sünni kulu omal nahal. Tuski sõnul peaks EL panustama infrastruktuuri loomisse, mis tähendab, et suurem kulu jääb suuremate liikmesriikide kanda. Mida kiiremini Tuski külvatud seeme idanema hakkab, seda parem meile.

Teiseks on Eesti huvides NATO tugevnemine. NATO elujõu tõestuse parim lakmuspaber on see, kui Putin viiendat paragrahvi kunagi proovile ei pane – see tähendab, et rahvus­vahelise kogukonna usk selle toimimisse ei vaja kogemuslikku tõestust.

Venemaa kiusatust seda testida vähendab NATO mereväe, õhuväe ja maismaavõimekuse kohalolek Eestis. NATO-le on aga siinse heidutusvõime suurendamine elu ja surma küsimus: võimalus kahelda viienda paragrahvi ehk aluspõhimõtte toimimises ei ole kindlasti alliansi huvides.

Kolmandaks on Eestile kasulik lääneriikide üksteisemõistmise suurenemine Venemaa küsimuses, nii-öelda silmade avanemine. Mida laiapõhjalisemalt koonduvad lääneriigid sanktsioonides Venemaa suhtes ja mõistavad vajadust kanda nendega seotud kahjusid ühiselt, seda kasulikum Eestile. Lühiajalist majanduskahju võib sellisel juhul käsitleda investeeringuna majandus- ja energiasõltumatu Euroopa tulevikku.

Pole halba ilma heata. Muidugi, Venemaa on Eestile viimastel aastatel olnud tähtis kaubanduspartner ja nende sidemete kärbumise kahju tunnevad paljud ettevõtted valusalt. Samas on parem partneri tõelist nägu tunda, kui tegelikkuse ees silmi sulgeda.

Meenutagem põhjust, miks NATO küberkaitsekeskus asub Tallinnas: ajendiks said 2007. aasta küberrünnakud Eestis, siia rajamise argumentide hulka kuulus ka Eesti IT-riigi maine. 2007. aasta sündmuste toimudes tundusid need läbini negatiivsed. Krimmi annekteerimises ja Ida-Ukraina lõhestamises on raske midagi positiivset näha, ent ometi leidub analüütikuid, kes näevad toimuvas Ukraina võimalust uuesti sündida. Kas see teoks saab, sõltub ühelt poolt Ukraina valikutest, teisalt aga lääne ühtsusest – ehk sellest­samast, mis on kasulik meile.