Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kolm Õde sai uued peremehed

    Tallinna vanalinnas asuv luksushotell Kolm Õde on taas saanud uued peremehed, selleks on Tallinna Äripanga juhatuse liikmete lastele kuuluv ettevõte 3S Group. Hotelli kinnistu läks mullu oktoobris Tallinna Äripanga kontserni kuuluva TTB Liisingu omandusse. Omanikuvahetuse põhjuseks on kinnistule seatud ligi kahe miljoni eurone hüpoteek Äripanga kasuks ja ligi 384 000 euro eest nõudeid Veiko Kulla firmale OÜ Petramark.

    “Omanike vahetus oli omaniku otsus,” märkis Kulla. Petramark oli lühikest aega ehk mullu mõne kuu hotelli kinnistu omanik. “Hotellis ei ole mul kunagi mingit rolli olnud, minule kuuluv ette­võte omas kinnistut,” täpsustas Kulla.
    Võlavaidlus lõppes omanikuvahetusega. Tänavu jaanuarist majandab hotelli mullu detsembris asutatud 3S Group, mille omanikud on Tallinna Äripanga ühe omaniku Andrei Žukovi kaksikutest tütred Anna ja Maria Žukova, endise Tallinna politsei mõrvarühma juhi ja praeguse Tallinna Äripanga juhatuse liikme Sergei Elošvili poeg Roman Eloš­vili ning Tallinna Äripanga juhatuse liikme Tatjana Levitskaja poeg Aleksei Savinov.
    Nii Roman Elošvili kui ka Andrei Žukov lubasid möödunud nädalal anda Äripäevale intervjuu, kuid lõpuks keeldusid, viidates tihedale ajagraafikule.
    Kolme Õe hotellis algasid arusaamatused mullu suvel, kui hotelli uueks omanikuks sai endise politseikomissari Kulla ettevõte Petramark. Toona olid omanikuvahetuse põhjused seotud endise omaniku, hollandlasest hotelliärimehe Johannes Hendrikus Wientjesi makseraskuste ja võlavaidlustega. Wientjes ostis hotelli 2009. aastal.
    Kulla sõnul on Äripäev varem avaldanud tema, OÜ Petramark ja hotelli Kolm Õde kohta ebaõigeid andmeid. Samas ei soovinud ta täpsustada, millised need ebaõiged väited on olnud. Mullu ütles ta, et ettevõtte omandamine pole kuidagi seotud ­Johannes Wientjesi pankrotiga, kuid samas märkis, et tema sattus omanikeringi seoses Wientjesi täitmata kohustustega.
    Osapooled jäävad napisõnaliseks. Kulla ütles möödunud nädalal, et praegu on hotelli kinnistu liisingus ja hotellil on haldaja, kes pole tema firmaga Petramark seotud.
    “Hotell ja restoran töötavad hästi ja on tallinlaste ja Tallinna külaliste teenistuses. Mis erinevalt teist on minu arvates kõige tähtsam,” rõhutas Kulla. “Selle kõrval on asjaolu, kes kellele mida liisib, täiesti tähtsusetu.”
    Petramargi edasistest äriplaanidest ei soovinud ta rääkida.
    Küsimusele, miks Kulla oli hotelli kinnistu omanik lühikest aega, vastas ta küsimustega: “Veelgi enam – mis tähendab lühike aeg? Mis see mõistlik või pikk aeg siis on? Kui ettevõtjal oleks võimalik, teeniks ta kasumi ühe päevaga või venitaks pikema ajani?”
    Äripäevale teadaolevalt kutsuti Veiko Kulla hotelli Kolm Õde omanikeringi ülesandega hotell maha müüa, kuid see tehing ei õnnestunud ning Tallinna Äripank võttis hotelli hollandlasest hotelliärimehe Johannes Hendrikus Wientjesi võlgade katteks endale. Hotelli majandamisega hakkas aga tegelema Tallinna Äripanga juhtide lähikondsetele kuuluv ettevõte ning kinnistu läks Tallinna Äripanga kontserni kuuluvale TTB Liisingu ASile. TBB Liisingu AS kuulub täielikult Tallinna Äripangale ning osutab liisingu- ja faktooringuteenuseid.
    Hollandlane tahab kohtuvaidlust jätkata. Sarnaselt teiste asjaosalistega jäi ka Wientjes luksus­hotelli ümber toimuvast rääkides napisõnaliseks. Ta ütles, et ei saa sel teemal palju rääkida, sest kohtuvaidlused on pooleli ja tal on kavas pöörduda ­Euroopa Kohtusse.
    Wientjesi väitel ei usalda ta Eesti kohtusüsteemi. “Elus on niimoodi, et pank laenab sulle oma vihmavarju, kui paistab päike, ja nõuab seda tagasi, kui sajab,” võttis ta teema kokku.
    Konfliktide lahendaja
    Veiko Kullat (45) tuntakse ­Eesti äriringkondades kui probleemide ja konfliktide lahendajat. Näiteks kutsusid ettevõtjad Marcel Vichmann ja Hans H. Luik ta endale appi pärast seda, kui nad Gildi investeerimispanga vahendatud Aserbaidžaani kinnisvaraprojektiga pügada said. Kulla pidi aitama petetud Eesti ärimeestel Aserbaidžaanis asjaolusid selgitada.
    Kulla on endine politseinik, kes kuulus 1990. aastate alguses koos praeguse Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfiga peaminister Edgar Savisaare julgestusüksusesse. Ta oli ka Savisaare lindiskandaaliga seotud turvafirma SIA üks asutajaid.
    Kulla on töötanud politseinikuna Saaremaal ja Tallinnas. 2000. aasta märtsis asus ta tööle Urmas Sõõrumaa juurde turvafirmasse ESS ehk Falck Eesti, kus töötas ka sisejulgeoleku direktorina.
    2002. aasta juunis pääsesid Kulla ja tema abikaasa mõrvakatsest. Hiljem tabatud ja 11 aastaks vangi mõistetud Sergei Mahhov tulistas kärbikust Tallinnas Keemia ja Endla tänava ristmikul asuva Petra autopesula lähedal Audi A6 roolis olnud Veiko Kullat. Kulla sai tabamuse, kuid tal õnnestus minema sõita.
    Kulla ise seostas toonast mõrvakatset oma tööga turvafirmas Falck ning raudteel toimunud kütusevarguste tõkestamisega.
    Päevaleht on kirjutanud, et tuttavate hinnangul on Veiko Kulla sõnapidaja mees ning hiilgav jälitustöötajana, kelle karjääri on aga varjutanud mitu skandaali. Kulla ise on pidanud jälitustööd oma kutsumuseks.
     
    Kes on kes
    Andrei Žukov
    48,3% osalusega Tallinna Äripanga suuromanik firma Leonarda Invest kaudu.
    Sergei Elošvili
    Tallinna Äripanga turvajuht. Endine Tallinna politsei mõrvarühma juht. Pärast politseist lahkumist seotud Tallinna Äripangaga ning sellega seotud ettevõtetega. Kaitsepolitsei andmeil oli seotud SIA lindiskandaaliga.
    Tatjana Levitskaja
    Tallinna Äripanga juhatuse liige. Nõukogu liige Žukovi ettevõtetes Morgan Trade ja TBB Ferrat OÜ ning juhatuse liige ettevõttes TBB Liisingu ASLisaks Averingo OÜ, Pelton Capital OÜ ja likvideerimisel oleva Letasin OÜ omanik.
    Tallinna Äripank
    Asutatud 1991. aastal.Aktsionärideks nii juriidilised kui ka eraisikud.Moodustab kontserni koos tütarettevõtetega TBB Liisingu AS, TBB Invest AS, Morgan Trade AS ja TBB Ferrat OÜ.Grupp teenis mulluste auditeerimata tulemuste põhjal puhaskasumit 3,5 miljonit ­eurot, seda oli 3,7 korda rohkem kui 2012. aastal. Kogutulud kasvasid 36,5%, 8,6 miljoni euroni.
    suuremad tuluallikad mullu mln eurodes ja kasv võrreldes 2012intressitulu 2,3 +16,8%intressitulu  pangadeposiitidelt  1,2 +29,8%teenustasutulu  2,4 +0,9%muud tegevustulud 1,3 üle 3,9 korra
     
    Taust
    Eesti väärtuslikemaid arhitektuurimälestisi
    Ajalugu. Kirjalikud teated Kolme Õe krundil asunud hoonestusest ulatavad 14. sajandisse. Omanike seas on olnud gildi­vanemaid, bürgermeistreid ja linnaisasid. Hoonekolmik asub 16. sajandist pärit linnamüüride vahel ning on osa UNESCO maailmapärandist. 15. sajandil tükeldati kompleksi krunt mitmeks kinnistuks, 1860 said kõik kolm hoonet taas ühise peremehe ning moodustavad sellest ajast tervikansambli. Kuni natsionaliseerimiseni 1940. aastal oli kompleksi omanik Kochide kaupmehesuguvõsa. Sõjajärgsetel aastatel haldas hooneid tookordse ametiühingu süsteemi kuulunud turismi ja ekskursiooni valitsus.
    Hotell. Ehitusettevõtja Tarmo Sumberg omandas 705ruutmeetrise kinnistu 2000. aastate algul 10 miljoni krooni eest. 2002.–2003. aastal renoveeris ja ühendas tema juhitav OÜ Kolm Õde hooned hotelliks Kolm Õde. Sumbergi sõnul läks hoonete omandamine, renoveerimine, sisustamine ja turuletoomine omanikele maksma 47 miljonit krooni.Viietärnihotellis on 23 tuba, millest suure osa moodustavad sviidid. Lisaks on raamatukogu, söögisaal, konverentsiruumid, suviti ka õuekohvik ning veinikelder, mille valikusse kuulus 2003. aastal üle 300 veini.
    Omanikuvahetus. Sumberg müüs osaluse hotellis 2009. aastal Hollandi rõivaärimehele Johannes Hendrikus Wientjesile. 2011. aasta aprillis pani kohtutäitur hotelli kinnistu sund­enampakkumisele, alghinnaks 393 000 eurot. Hinna sisse ei kuulunud hotelli teisaldatav mööbel. Wientjes ütles, et alghind on naeruväärne ja ainuüksi maja väärtus on 1,5 miljonit eurot. 2012. aasta mais toimunud enampakkumisel tegi neljast osavõtjast parima pakkumise hotelli tollasele omanikule Wientjesile kuuluv ettevõte Wientjes Consultancy OÜ, pakkumise suurus oli 1,74 miljonit eurot. 
     
    Kommentaar
    Saame parima veinivalikuga restoraniks
    Tatiana Balvas, Hotell Kolm Õde pressiesindajaMeil on hotelliga suured plaanid. Eesmärk on, et restoranist Bordoo saaks Tallinna parima veinikaardiga restoran, kus oleks umbes 400 erinevat veini. Mis puudutab hotelli, siis me uuendame praegu tubade sisekujundust, värvime seinu ning vahetame mööblit.Tubades oleme välja vahetanud tehnika. Kui palju raha on plaanis investeerida, ei tea. Kõik nõuab suuri investeeringuid, seega tegutseme tasapisi.Kliente on plaan meelitada sellega, et Kolme Õe hotelli puhul on tegemist butiikhotelliga, kus iga ruum on erinev, see on ainulaadne arhitektuurne lahendus.Hotell on mõeldud edukatele inimestele, kellele on oluline mugavus. Hotell annab edasi Tallinna unikaalsust.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.