Uuring: eestlastel on oma usk

20. eluaastates noorte ja kõrgharitute seas on enam levinud uue vaimsuse praktikad, sh meditatsioon ja jooga. Maaväliste tsivilisatsioonide olemasolusse uskusid pea pooled vastanutest.

Küsitluse koostaja, Tartu ülikooli religiooniuuringute vanemteadur Lea Altnurme rääkis, et 1100 küsitletuga läbiviidud uuringu põhjal määratles end kristlastena viiendik eestlastest ning pooled muust rahvusest inimestest. „Samas kristluse toetuspind on suurem kui end kristlastena määratlenute hulga järgi võiks arvata. 55% eestlastest ja 77% muust rahvusest inimestest arvasid, et „kristlik õpetus on moraalseks inimeseks kasvamise alus“ ning 60% eestlastest ja 75% muust rahvusest inimestest nõustus väitega, et neile meeldivad kristlikud põhimõtted.“

Kõige suurema levikuga on individuaalsed religioossed enesemääratlused. 58% vastanutest nõustus väitega, et neil on „oma usk, mis on sõltumatu eri kirikutest ja religioonidest“ ja 49% väitega, et nad „ei pea ennast usklikuks, kuid neil on suur huvi erinevate religioonide ja vaimsete õpetuste vastu“.

Uue vaimsuse praktikaga, sealhulgas jooga, meditatsioon, vabastav hingamine jms on viimase viie aasta jooksul tegelenud 20% vastanutest. 67% nõustus väitega, et nad usuvad vaimsesse enesearengusse selles mõttes, et teadlike enesesisenduste ja vaimsete praktikate, nagu näiteks meditatsiooni abil on võimalik muuta iseennast, oma elu ja maailma enda ümber. Uue vaimsuse pooldajaid on kõige rohkem 20. eluaastates noorte ja kõrgharitute seas.

Uuringust nähtus, et maaväliste tsivilisatsioonide, mille esindajad külastavad aeg-ajalt meie planeeti, olemasolusse uskus 43% vastanutest. Sellesse, et inimtsivilisatsiooni tõid maale olendid teistelt planeetidelt 22% ja sellesse, et suurriikide valitsused teevad koostööd tulnukatega, kuid varjavad seda oma rahva eest - 16%. „Need olid uskumused, mida uskus märkimisväärselt rohkem mehi kui naisi. Tavaliselt pooldavad religioosseid uskumusi rohkem naised kui mehed,“ sõnas Altnurme.

„Maausu kohta ei osanud muust rahvusest inimesed midagi eriti arvata ja see on mõistetav,“ tõdes küsitluse läbiviija. Samas 61% eestlastest nõustus väitega, et „Eesti rahva õige usk on maausk“. Samas maausulisena määratles ennast ise vaid 4% eestlastest.

Religioonivastastest hoiakutest rääkides nõustus väitega, et „religioon takistab inimese vaba vaimset arengut“ 28% ja väitega „kirik on mõeldud massidega manipuleerimiseks ja nende kontrolli all hoidmiseks“ 35% vastanutest. Ateistiks ehk jumala ja muu üleloomuliku eitajaks pidas end 10% vastanutest.

Autor: 1321-aripaev