Villu Reiljan nõustab lauda­ehitust ja kaitseb loodust

Aastaid varju hoidnud Villu Reiljan on meediale antud üksikutes intervjuudes öelnud, et pärast ministrikoha kaotamist oli ta töötu vaid viis päeva. Poliitikat kommenteerides on ta aga öelnud, et maainimeste huvide eest ei seisa praegu mitte keegi. Nüüd on tal käed-jalad erasektoris tööd täis ja päevapoliitikat ei soovi skandaalselt ametist taandunud minister enam üldse kommenteerida.

Milles seisneb nõuniku töö Silikaadis? Mis käsk antakse, seda teen.

Kas annate nõu ainult keskkonnaküsimustes või ka muudes valdkondades? Keskkonnateemadega tegelevad meil teised spetsialistid. Mina tegelen klassikalise looduskaitsega, mis puudutab kaevandamisalasid, põllu­majandust – praegu hakkasime ehitama 1500pealist loomalauta. Igasuguseid väiksemaid asju on ka.

Olete seega jäänud tuttavate alade juurde, millega puutusite kokku juba keskkonnaministrina? Mis siin päikese all mulle ikka uut on. Mis antakse, see on.

Kuidas on Teile äris kasuks tulnud kogemused ja teadmised, mille saite avalikust sektorist ­ministrina? Vastutusastmed on lihtsalt teist­sugused, nõu antakse ikka elukogemuse, hariduse ja tõepoolest ka avaliku sektori kogemuse pealt.

Kumb maailm Teile siis rohkem meelt mööda on, kas äriilm või riigisektor? Igal asjal on oma aeg. Lõppude lõpuks olen ma seal praegu palgatöötaja, kui seda tööd tellitakse, siis miks mitte.

Silikaat Gruppi kuulub ka Kõo Agro, kes arendab Siimani farmis biogaasijaama ehitamist, et hakata tootma transpordikütuseks biometaani. Seda on nimetatud Eesti energeetika- ja keskkonnapoliitika seisukohast märgilise tähtsusega pilootprojektiks. Selgitage palun pisut keskkonnavõhikule, milles selle projekti märgilisus seisneb? Küsimus on ühes taastuvenergia­allikas, millega võib asendada transpordis umbes kolmandiku fossiilseid kütuseid, lahendada läga haisu ja reostusküsimuse, sellel on ka palju kaudseid hüvesid.

Kui asendame fossiilse kütuse biokütusega, siis me ei pea ju nii palju importima, see suurendab meie sõltumatust.

Projekt on nii paljulubav, et Keskkonnainvesteeringute Keskus on gaasijaama ehitust toetanud 3 miljoni euroga. Praegu ei ole käskkirja selle toetuse kohta olemas, see on ennatlikult välja hõigatud. Meil läheb võib-olla pea enne halliks, kui seda toetust antakse. Enne tuleb ehitada ja siis antakse toetust.

See on meedias praegu väga üle reageeritud, mingit toetust kui sellist pole keegi kusagil saanud. Arvatakse, et see on juba Kunmani arvel (Vello Kunman, Silikaat Grupi omanik – toim), aga see ei ole nii. Praegu pole sellel isegi keskkonna­ministri allkirja.

Nii et tegelikult pole isegi see teada, millal selle ülitähtsa gaasijaama ehitus võiks lahti minna? Selle juures on veel väga palju probleeme, taastuvenergia küsimused on ju kõik seotud mitte ­ainult investeeringutoetusega, vaid ka tootmiskulud on alati kallimad kui konkureerivus. Praegusel juhul konkureerib biometaan surugaasiga autokütusena.

Kuidas Teie enda konsultatsioonifirmal Piceal läheb? Mul pole praktiliselt aega sellega tegeleda, olen väga vähe tegelenud. (Picea Abies on ladina keeles harilik kuusk, seda hääldatakse ­piitsea – V. R.)

Majandusaasta just lõppes, kuidas Teil viimane aasta läks? Väga hästi läks – null-null. Ei teinud midagi ja ei saanud ka midagi. (2012. aasta majandus­aasta aruande järgi oli Picea toona 1145 euroga kahjumis – toim).

Te olete mõnda aega poliitikast eemal olnud, kuidas Teile kõrvaltvaatajana uus koalitsioon tundub? Ma ei soovi üldse neid teemasid kommenteerida.

Poliitikasse Te siis kohe üldse tagasi ei kibele? Ei ole see minu elu osa ja ei kibele ka. Mul on olnud iga valitsuse ajal tööd palju.

Seega muret homse ees pole? Selletaolisi mitte jah, mul on oma teistsugused mured.

 

Villu Reiljan (60)

Töötab nõunikuna Silikaat Grupis.Juhib konsultatsioonifirmat Picea Konsultatsioonid OÜ.Kohtu all 2006. aastast riigi­maade erapoolikus vahetamises eramaade vastu. Riigi­kohus langetab otsuse mai lõpus.Süüdi mõistetud pistise küsimise eest kinnisvara müümisel.Keskkonnaminister aastatel 2003–2006, astus tagasi maadevahetuse skandaali puhkedes. Ministri ametis ka aastatel 1995–1999.Rahvaliidu esimees 2000–2007.Õppinud metsamajanduse inseneriks EPAs, lõpetas cum laude.