Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti idud ajavad võrseid

    Ehkki Eesti idufirmad loovad jõuliselt töökohti, paisutades personali tänavu kolmandiku võrra, takistab nende veelgi kiiremat kasvu sobivate oskustega inimeste leidmine ja raskused välistöötajate Eesti eluga kohandamisel.

    Siinsete idufirmade juhtide info kohaselt töötab 64 Eesti päritolu ettevõttes aprilli alguse seisuga ligikaudu 800 inimest, tänavu otsitakse juurde veel vähemalt 176. Lisaks on Eesti idufirmad loonud välisriikides 283 töökohta, mis saavad tänavu täienduseks veel 115. Aasta lõpuks annavad kiired kasvajad tööd rohkem kui 1300 inimesele.
    Firmade palgaülevaadet panevad idufirmade juhid veel kokku, kuid tipud maksavad enam kui 2000eurost netopalka, teab andmete kogumise eestvedaja Ragnar Sass. Mobiilimakseid arendav Fortumo jõudis tänavu ka 500 paremat palka maksva firma sekka Äripäeva Palga TOPis – 2012. aastal ulatus keskmine tasu ettevõttes 1481 euroni.
    Uus kolleeg iga töötaja kohta. Enim vajab lisatöökäsi programmeerijate tööd lihtsustava tarkvara tootja ZeroTurnaround. See ülemaailmset tuntust saavutanud idufirma loodab sel aastal Eestis ja välismaal kokku värvata 52 inimest. Teine usin palkaja on majandustarkvara tootja Erply, kes otsib oma meeskonda 35 uut liiget.
    Kuid ka tagasihoidlikumad tegijad plaanivad jõudsalt laieneda. Nii andis Yoga Systemsile Soome telekomifirmast TeliaSonera tulnud 2,3 miljoni eurone investeering võimaluse kiiremini käiku lasta planeeritud tegevused, mille jaoks on vaja lisatööjõudu. Viis aastat tegutsenud ettevõte loodab oma 12-liikmelisse meeskonda palgata veel sama palju inimesi.
    Rahvusvahelist äri Eestis keeruline alustada. Seni vaid Eestis tegutsev Yoga Systems pakub nn targa kodu süsteemi, mille abil on võimalik näiteks nutitelefonist kontrollida kodus kõiki seadmeid ja neid oma soovi järgi kodust eemal seadistada. Sarnaselt saab seda kasutada kontoris, näiteks kliimaseadet reguleerides.
    Ettevõtte juhatuse liige Priit Vimberg rääkis, et olulisim on neil leida arendajaid ja müüki toetavaid inimesi. Lisaks kliendihaldureid, kes peavad Vimbergi sõnul olema rahvusvahelise kogemusega ja oskama suhelda suurkorporatsioonidega. “Ma ei oska öelda, kas leiame nii rahvusvahelisi inimesi Eestist, aga proovime, ja kui ei leia, siis proovime mujalt palgata,” rääkis ta. “Ausalt öeldes, pilt on siin väga masendav. Kui tahta Eestis mingit rahvusvahelist korporatsiooni üles ehitada või rahvusvahelist ettevõtet kasvatada, on pilt küllaltki üürikene,” märkis Vimberg.
    Hispaaniakeelne turg meelitab. Oma meeskonda on plaanis kahekordistada ka veebipõhist e-hankelahendust pakkuval Deltabidil. Praegu töötab ettevõttes neli inimest, neist üks Tšiilis.
    “Oleme otsinud arendajaid Eestist, aga see pole lihtne, sest konkurents firmade vahel on tihe ja häid inimesi alati liiga vähe. Teine küsimus, kus lisajõudu vajame, puudutab müüki. Deltabidi lahendust on lihtne internetis müüa, vaja on pealehakkamist ja head suhtlemis- ja keelteoskust, kuid isegi selliseid inimesi on keeruline leida,” rääkis Delta­bidi asutaja Erkki Brakmann. Tšiili kiirendis osalenud ettevõte sai kohalikud kontaktid ja otsustas sinna panustada.
    “Euroopa ja USA ettevõtetes on hankeprotsessid üldjuhul hästi välja kujunenud. Lõuna-Ameerikas nii ei ole ja seal on vajadus tegelikult isegi suurem. See on ka üks põhjus, miks me siin oleme. Teine põhjus on keel – oleme tõlkimas lahendust hispaania keelde ja hispaaniakeelne turg on väga lai,” kõneles Brakmann.
    Raha ja eksperdid meelitasid Londonisse. Kahest eelnevast erineb Deltasight. Lisaks sellele, et ettevõttel on plaan oma meeskonda juurde värvata rohkem inimesi, kui neil juba on (kolmele lisada neli), ei ole firmal Eestis kontorit ega töötajaid. Innovatsiooniandmete kogumise ja analüüsiga tegeleva firma kaasasutaja Taavi Raidma ütluste kohaselt koliti varakult Suurbritanniasse, kuna Eestis oleks turg ülipisike. Otsustamisele aitas kaasa kapitali parem saadavus ja hind ning hea ligipääs ekspertidele.
    Raidma ei välistanud, et ettevõtte arenedes luuakse üksus Eestisse. “Meeskonna kasvades on realistlik, et liigutame arendusmeeskonna odavama kulubaasiga asukohta. Eesti on kindlasti üks võimalustest,” sõnas ta.
    15 miljonit palkadeks
    Eesti idufirmad maksavad tänavu palkadeks 15 miljonit ja riigile maksudeks 10 miljonit eurot. Need summad võiksid oluliselt kasvada.
    Eesti võiks olla näiteks ajutine peatuspaik Vene või Ukraina idufirmadele, kes kasutaks Eestit väravana ­Euroopasse, leiab idufirmade töökäte kokkulugemise korraldanud ja ühe suurema siinse idufirma Pipedrive kaasasutaja Ragnar Sass. Teise suure idufirma, ZeroTurnaroundi juht Jevgeni Kabanov ennustas, et sektori kasvades võib idu­ettevõtteis järgmise aasta lõpuks tööd saada juba 2000 inimest.
    Kas teil on ka palkade kohta ülevaade olemas?
    Ragnar Sass: Koostame seda. Pipedrive’is ei saa ükski inimene alla Eesti keskmise palga ja meil on tööl mitte ainult arendajad, vaid ka näiteks tugitöötajad. Keskmised netopalgad tipus on üle 2000 euro.
    Jevgeni Kabanov: Keskmiseks on see kindlasti hea. See on aastas umbes 15 miljonit eurot palkadeks.
    Sass: Maksuraha, mida need firmad maksavad riigile, on suur ja selle summa kasv seisab selle taga, et tegelikult saaks siin palju asju veel lihtsamaks teha. Me ei näe, et valitsus üleliia palju pingutaks selle sektori edasiarendamise nimel. Näiteks mu sõbrad ­Ukrainast räägivad, et nad tahaks tulla siia elama, aga ei tahaks meiega töötada, nad tahaks teha oma startup’i, kuid see on võimatu.
    Kui palju idufirmadelt makse laekub?
    Kabanov: Sel aastal 10 miljonit eurot. Järgmisel aastal võib see number olla vähemalt 15 miljonit, aga kui kasv jätkub samamoodi, pole ka 25 miljonit võimatu.  See on hea vastus neile, kes ütlevad, et EAS põletab raha.
    Sass: Kuigi nendest idufirmadest on EASiga seotud alla kolmandiku, umbes 20 protsenti.
    Kabanov: Seal ei ole vahet. Riik on idufirmadesse investeerinud ja saab aastas juba 10 miljonit eurot dividendina maksuraha. Paljud startup’id on tõstnud raha (saanud investeeringu – toim) 80% ulatuses Eestist väljastpoolt ja 95% müügist läheb kindlasti Eestist välja.
    Sass: Töötajatele makstav on suures osas tulnud ekspordist, see jääb Eestisse ja maksab palka. Isegi kui me tõstame raha ja meil on kontorid kuskil Bostonis või Palo Altos, siis eksport toetab üha rohkem Eesti maksusüsteemi. See sektor võiks 4–5 aasta pärast selgelt juhtida Eesti majandust.
    Teie andmete põhjal loodavad idufirmad palgata sel aastal ligi 200 inimest. Kust nad võetakse?
    Sass: See on hea küsimus. Pipedrive on üks suuremaid talendimeelitajaid Skype’ist, meil on 10 inimest varem Skype’is töötanud. Palkame juba ka väljastpoolt, sest Eesti turg on hakanud ammenduma. Vaatame ida poole: Ukraina, Valgevene, Venemaa võib-olla ka, kuigi seal on mure, et Peterburis ja Moskvas on palgad suuremad kui Eestis.
    Kabanov: Me ei taha väga Ukrainast ja Valgevenest tuua, pigem Euroopast – selliselt lahendame oma reklaami. Samas palkame enamasti ikkagi Eestist.
    Milles seisneb erinevus, kas palgata Euroopa Liidust või väljastpoolt?
    Kabanov: Ehitame tarkvara tarkvarainseneridele, mis tähendab, et see on programmeerijate jaoks seksikas töökoht. Sellega saame neid meelitada, sest Eestisse on inimesi veel raske tuua.  Isegi kui su ettevõte on superhea, siis infrastruktuuri ei ole, koole ei ole. Jumal hoidku, kui pere peab kolima – naine peaks töö leidma, lapsed peaks kuskil koolis käima, kõik sotsiaalkindlustuse küsimused… Eesti kliima ka kaasa ei aita.
    Sass: Meil on toode ja vajatavad oskused teistsugused. Valgevenest ja Ukrainast on lihtsam inimesi kolida, kuna neil on motivatsioon kõrgem. Kui rentida korterit Minskis või Tallinnas, siis hinna­tase on juba sama. Palgatasemed ei ole õnneks kättesaamatud, saame headele spetsialistidele sealsest kõrgemat palka pakkuda, aga elatustase on siin hoopis teistsugune.
    Kui vaatame ida poole, siis kõik seal asuvad riigid vaatavad Eestit selge imetlusega, et kuhu me oleme välja jõudnud.
    Kui tahaksime sektorit veelgi laiendada, oleks meil motiiv olla värav ida poolt tulevatele idufirmadele.
    Nad tulevad korra siia, teevad mõneks ajaks kontori, bürokraatiat on firma loomisel minimaalselt. Ida pool on see keerulisem ja Ukrainast otse Londonisse minna veel raskem.
    Pärast IRLi elamislubade skandaali on see väga tundlik teema, aga idufirmad tegelikult tahaks siia tulla. See on täiesti kasutamata ala.
    Milleks nende siiatulek hea oleks?
    Sass: Nad hakkavad siia makse maksma, töökohti looma. Mida mitmekesisem keskkond, seda edukamad on siinsed startup’id. See on massiefekt.
    Kabanov: Mõelge kogukonna, terve Eesti peale. Toome inimesed, kes pumpavad raha sisse ja selle siin ära kulutavad.
    Ühel seminaril tõstatus teema, et kui toome välismaalasi Eestisse, siis meie kultuur sureb. Kas te ei arva, et ühiskond ei ole selliseks muutuseks veel küps?
    Sass: Kui räägime immigrantidest, siis esimene mõte on see, et need on lihttöölised, kes varastavad meie töökohti. See on nonsenss. Toome siis sisse, kui Eestist lihtsalt pole kedagi võtta. Kui tahame ehitada ja luua maailmaklassi tooteid, siis selleks peab olema töötajaid. Eesti inimkapital on ammu ammendunud. Me kas oleme avatumad või need firmad lähevad mingi hetk siit ära.
    Mida ettevõtjatena saate välistööjõu Eestisse sisseelamise lihtsustamiseks teha?
    Kabanov: Vähendada kolimise kultuurišokki – leida korterit, aidata ehitada infrastruktuuri, teha kõik paberid korda. Näiteks rääkisime läbi ühe inimese sissetoomist, kelle naine oli arst, ja aitasime neil ühendust võtta Tartu Ülikooli Kliinikumiga.
    Sass: Meil üks inimene tegeleski sellega – paberimajandus, kuidas leida korter… Välistöötajate puhul nõuab see kuu aega.
    Kreeka päästab majandust idufirmadega
    Kreeka valitsus loodab riigi majanduse raskest seisust päästa idufirmadega, vahendas Bloomberg.
    Kuus aastat kestnud majanduslangus tõstis Kreekas töötuse määra 26 protsendile, noorte seas üle 56 protsendi. Samal ajal loodi seal mullu 144 uut idufirmat ehk üle kahe korra rohkem kui 2012. aastal.
    Kreeka idufirmade juhid aga leiavad, et nemad üksi tööpuudust vähendada ei suuda. “Idufirmad loovad riigile töökohti ja käivet ning on positiivsed eeskujud eriti just noortele,” ütles kõrge potentsiaaliga ettevõtjaid toetava mittetulundusühingu Endeavor Greece tegevjuht Haris Makryniotis.
    Praegu töötab Kreeka idufirmades kokku ligikaudu 1500 inimest.
    Endeavori andmetel sai 30 alustavat ettevõtet mullu kokku 42 miljoni euro väärtuses investeeringuid, võrreldes 500 000 euroga, mida said idufirmad 2010. aastal.
    Riik ei tohiks kapselduda
    Idufirmade juhtide Ragnar Sassi ja Jevgeni Kabanovi sõnul peaks riik tegema välistööjõule Eestisse asumise mugavamaks. Nii jääks idufirmad ja nende loodavad töökohad Eestisse.
    Kabanovi arvates aitaks kaasa rahvusvaheliste koolide arendamine. Eesti peaks tegema ennast ahvatlevaks kohaks, kus on mõnus elada, mitte olema väike isoleeritud saar. Ka Sass leidis, et tööjõudu palgata sooviva ettevõtja jaoks on põhiline koolid. “Startup-kommuuni kõrvalt vaadates peaks riik tõsiselt mõtlema ja endalt küsima, kas ta ikka tahab siia ettevõtjaid saada,” ütles ta.  “Meie kapital on inimesed ja kui me ei soovi seda kapitali rikastada või laiendada, peame tulevikus leppima sellega, et muutume perifeeriariigiks,” lisas Sass. Kabanov täiendas teda, pidades tegelikuks kapitaliks paindlikkust. “Meie kapital on see, et me oleme väiksed ja suudame liikuda kiiresti ja muuta riiki koos majandusega.”
     
     
    Edetabel
    Enim töökohti loonud idufirmad
    115 sh Eestis 40ZeroTurnaroundLoob tehnoloogiaid Java arendajatele.Asutasid 2007 Jevgeni Kabanov, Toomas Römer.Tänavu plaanib palgata 52 inimest, sh 12 Eestis.
    90 sh Eestis 80Creative MobileTeeb mänge nutiseadmetele.Asutasid 2009 Vladimir Funtikov, Serhiy Slyeptsov ja Sergei Panfilov.
    85 sh Eestis 60TransferwiseVahendab valuutaüleseid makseid.Asutasid 2011 Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus.Tänavu plaanib palgata 30 inimest, kõik Eestis.
    67 sh Eestis 55FortumoPakub mobiilimakseid.Asutasid 2007 Rain Rannu, Veljo Otsason ja Martin Koppel.Tänavu plaanib palgata 18 inimest, sh 10 Eestis.
    59 sh Eestis 24ErplyPakub majandustarkvara teenust.Asutas 2005 Kristjan Hiiemaa.Tänavu plaanib palgata 35 inimest, sh 15 Eestis.
    50 sh Eestis 15GrabCAD Arendab inseneriteenuse platvormi.Asutasid 2010 Indrek Narusk ja Hardi Meybaum.
    44 sh Eestis 37PipedriveArendab müügitarkvara.Asutasid 2010 Martin Tajur, Ragnar Sass, Martin Henk, Timo Rein ja Urmas Purde.Tänavu plaanib palgata 22 inimest, sh 15 Eestis.
    40 sh Eestis 30Fits.meArendab virtuaalset riietusruumi.Asutasid 2010 Heikki Haldre ja Paul Pällin.
    40 sh Eestis 20GuardtimePakub ajatempliteenust.Asutasid 2006 Märt Saarepera, Ahto Buldas ja Mike Gault.
    Allikas: Eesti idufirmade liidrite klubi
     
     
     
    Üks küsimus
    Mis takistab idufirmade veelgi jõulisemat arengut?
    Priit Vimberg, Yoga Systemsi juhatuse liigeVälisturul müümise potentsiaaliga firmasid võiks riik viia messidele, et nad saaksid seal oma tooteid tutvustada. Lisaks ei oska paljud Eesti ettevõtted ennast müüa, mistõttu võiks riik aidata koolitada, kuidas toodet esitleda ja müüa.
    Erkki Brakmann, Deltabidi asutajaKvaliteettööjõud väheneb. Eestis on välismaalaste palkamine aja- ja rahakulukas ning käib väikefirmadele üle jõu.
     
     
     
    Kommentaar
    Riik loob kohanemisprogrammi
    Kaupo Reede, majandusministeeriumi majandusarengu osakonna juhatajaVälismaalaste sujuvama Eestisse sisseelamise toetamiseks töötab siseministeerium välja kohanemisprogrammi. Lisaks muutub töötukassa juures tegutsev EURESe üleeuroopaline töövahendusbüroo senisest enam ettevõtetele suunatuks.Need on väga konkreetsed riigipoolsed tegevused, mille elluviimiseks on ka rahalised ressursid plaanitud ning mis peaksid toetama ettevõtteid välismaalaste värbamisel.Idufirmade potentsiaali realiseerimiseks on loodud Start-Up Estonia programm, kus leitakse esmalt potentsiaaliga ideed ja meeskonnad ning antakse neile seejärel teadmisi ettevõtlusega alustamisest ja idee realiseerimisest äriks.
    Ettevõtja peab olema valmis välistööjõuks
    Kaupo Reede, majandusministeeriumi majandusarengu osakonna juhatajaKas tahame olla vaid vahepeatus teel kolmandatest riikidest Euroopasse või kasvada ise regiooni üheks start-up- keskuseks? Mina eelistaksin teist varianti.Justiitsministeeriumis on valmimas välismaalaste seaduse muutmine, millega võimaldataks lihtsustatud korras saada elamisluba neil, kes teevad vähemalt 1 miljoni euro suuruse investeeringu äritegevusse või investeerimisfondi Eestis.Seadusemuudatus iseenesest kedagi Eestisse ei meelita. Esmalt peab ettevõtjatel olema valmisolek välistööjõu värbamiseks ja arusaam, et välistööjõu kaasamisega tekivad ka temal kohustused panustada inimese kohanemisse. On vajalik laialdasem toetava infrastruktuuri olemasolu, kus ka koolidel ja lasteaedadel on oluline roll.Sama oluline on perega saabuvale spetsialistile see, et ka tema abikaasa leiaks rakendust ning tunneks ennast Eestis hästi ja kogukonna liikmena. Ingliskeelsete õppekohtade arvu on kindlasti vaja suurendada.
    Eesti aitaks teised maailma
    Margus Uudam, Eesti Riskikapitali Assotsiatsiooni juhtVõrreldes Eestiga on Ida-­Euroopas ja Venemaal tohutult palju huvitavat tehnoloogiat, mis ei oska sealt välja kasvada.  Võiks mõelda, mida see tähendaks, kui Eesti oleks nende ideede kommertsialiseerumise platvorm. ­­ Kindlasti on meil selleks eelis.Eesti idufirmade tugevus on globaalne mõtlemine – tooted orienteeritakse suurtele turgudele.Samas on Eesti nõrk koht kogenud meeskondade, inimeste nappus, vähestel on olemas kontaktvõrgustik globaalsel turul. Ameerikas või Aasias näeb tihti idufirmaga alustajaid, kellel on kontaktvõrgustik tippklientide hulgas olemas, sest nad asuvad turul, kus on kõige olulisemad kliendid.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Kohus nõuab ettevõtjalt äritüli keskel sadu tuhandeid eurosid
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.