Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Teeme äri parem nendega, kes kukutavad Putini
Ettevõtjate Ukraina kriisi teemalist vaoshoitust märgates tekib küsimus, kas me pole tõesti oma lähiminevikust midagi õppinud.
Moskva transiidimessil TransRussia osalenud ettevõtjad kiitsid “Aktuaalsele kaamerale”, et Eesti valitsus on teinud targasti, et pole viimasel ajal jõuliste Venemaa-kriitiliste avaldustega esinenud. Seda erinevalt kahe n-ö kuumaverelise lõunanaabri käitumisest.
Kui oleme Äripäevas viimastel nädalatel püüdnud Ukraina kriisist ja sanktsioonidest idas tegutsevate ettevõtjatega rääkida, on ka nende vastused jäänud ettevaatlikuks. Nad ei tahaks pigem midagi öelda. Näha on, et paljud ettevõtjad kardavad suhted idapartneritega ära rikkuda või pelgavad, et seda teevad Eesti poliitikud.
Uus majanduslik reaalsus. 2007. aasta kevadel paistis küll, et Eesti äris algas ajaarvamine uue kalendri järgi – enne pronksiööd ja pärast pronksiööd. Pärast aprillirahutusi kurdeti Vene turu ärakukkumise pärast, ent olukord nõudis tegevuse ümbermängimist. Mõni läks põhja, teine jäi ellu. Seitse aastat hiljem elame jälle Vene turu ärakukkumise hirmus. Järelikult pole osatud äririske hajutada.
On naiivne nimetada praegust situatsiooni vaid julgeoleku ja poliitika küsimuseks, lootes, et äritegemisest läheb kõik mööda. Tegelikult ei ela me mitte ainult uues julgeolekusituatsioonis, vaid ka uues majanduslikus reaalsuses.
Isegi kui meie suudaks mingi ime läbi Venemaaga häid suhteid hoida, mõjutab nn uus kord Eesti majandust igal juhul. Lääne sanktsioonide mõju jõuab meieni põhiliste kaubanduspartnerite kaudu. Võib-olla sel moel tugevamaltki kui mõne siinse äri katkijäämisel.
Õige on suu lahti teha. Õige on enese eest võidelda, selle asemel et eestlaslikku pea-maas-targu-talita-joont hoida. Jõu keeles rääkival Venemaal pole meie avaldustest niikuinii sooja ega külma ja kolm Balti riiki pannakse seal ühte patta.
Vene-hirmu tõttu oma hääl Euroopas kuulmatuks jätta on kurjast. Sellega võime päästa küll mõne mehe äri, aga kas ka oma riigi?
Jah, Venemaaga tuleb osata suhteid hoida. Aga millise Venemaaga? Tegelikult leidub sealgi ettevõtjaid, kes pole Putini-meelsed, on palju ringi reisinud, võib-olla läänes õppinud või seal oma võsukesed koolitanud, ja igatsevad samuti demokraatiat.
Meil tulekski selliseid partnereid otsida. Praegu ei ole nad ehk “pumba juures”, aga sellised inimesed on need, tänu kellele Putini režiim Venemaal ühel päeval ka kukub.
Just selliste inimestega peakski püüdma äri teha.