Ukraina kriisilväike mõju

See oli esimene laiaulatuslik ettevõtluse uuring pärast Krimmi sündmuste teravnemist.Konjunktuuriinstituudi teatel on jaekaubanduses ettevõtjate ootused võrreldes teiste majandusharudega kõige optimistlikumad – kaks kolmandikku ettevõtjaist ootab müügi kasvu lähikuudel ning ligi veerand plaanib töötajaid juurde palgata. 

Kodu jaoks rahast kahju ei ole. Bauhof Groupi turundusdirektori Britte Maidra sõnul on 2014. aasta ettevõtte jaoks hästi alanud, sest ehitus- ja aiakaupade sektoris on eriti oluline mõjutaja ilm. “Lumevaene talv ja varajane kevad on tublisti kaasa aidanud ehitus- ja aiakaupade müügile. Seda, et tarbijad on optimistlikumad, tõdesime juba 2013. aasta kevadel, mil selgus, et eestlased on majandususaldusindeksi järgi optimistlikumad kui keskmised eurooplased,” ütles Maidra.Maidra sõnul on nende sektori puhul kindlasti oluline välja tuua, et kodu on koht, kuhu ollakse valmis investeerima, parandades oma elukvaliteeti ja ühtlasi hoides ja tõstes kinnisvara väärtust juhuks, kui tulevikus seda müüa soovitakse. Turundusdirektor usub, et ka teine kvartal tuleb ettevõtte jaoks hea.Maidra teatel suurendas Bauhof detsembris kollektiivi, kui ettevõte avas 13. kaupluse Tallinnas Mustika keskuses. Samuti plaanib ettevõte tänavu võtta hooajatöölisi mitmesse Bauhofi Aiaparadiisi.Selveri müügidirektori Kristi Lombi sõnul kasvas Selveri käive esimeses kvartalis 3,6 protsenti ja ettevõte prognoosib mõõdukat käibe kasvu ka edaspidiseks. Lomp lisas, et jaekaubanduse konkurentsiolukord on väga tihe ning heade tulemuste eeldus on paindlik ja efektiivne tegutsemine. Selver avab tänavu teise kaupluse Narvas ja järgmisel aastal poe Viimsis, mis suurendab ka ettevõtte töötajate arvu.Aasta esimesed kolm kuud on Prisma tegevjuhi Janne Lihavaineni teatel läinud rahuldavalt. Müügikäive on ületanud mullust sama perioodi, samuti on klientide arv suurenenud. “Tulevikku ma ennustada ei soovi, kuid prognoosime, et kui maailmamajanduses suuri muudatusi ei tule, ei näe me põhjust, miks sama trend ei peaks jätkuma,” märkis Lihavainen.Maxima Eesti kommunikatsioonijuht Erkki Erilaid näeb paranenud kindlustunde tegurina viimaste aastatega tõusnud palku. Tema sõnul pole Eestis näiteks tööpuudust karta, sest näeb palju töökuulutusi. Kuigi ettevõtte müügi kasv ei ole tänavu nii kiire kui eelmistel aastatel, siis käive ikkagi suureneb ning seda võib Erilaiu teatel võtta positiivse märgina. Maxima järgib üldist trendi, mille järgi soovivad kauplejad lähikuudel müüki suurendada ning töötajaid juurde võtta. “Oleme ikka veel arengufaasis, kus tahame turgu võita ja plaanime avada uusi kauplusi,” ütles Erilaid.

Välistegurid kutsuvad ettevaatlikkusele. Samal ajal kõlab Maxima esindaja jutus ka ettevaatlik noot, kui ta viitab välisteguritele, nagu näiteks oodatust aeglasem majanduskasv Euroopas ja Ukraina kriis. Majanduse seisak hakkab mõjutama ka tarbijate ostukäitumist. “Millal need tegurid Eestisse jõuavad, on väga raske ennustada, nagu ka seda, millal või millega lõpeb Ukraina kriis,” ütles Erilaid.Mustema stsenaariumi korral on Maximal valmis plaan, mida rakendati ka 2008.–2009. aastal, kui külmutati laienemisprojekte. “Oht tarbimise vähenemiseks on olemas ning selleks tuleb valmis olla,” märkis Erilaid. “Tuleb olla paindlik. Kui ei tundu õige avada uusi poode, siis me seda ka ei tee.”

Rahvusvahelise kaubanduse tõrked. Konjunktuuriinstituudi küsitluse andmetel näeb kuue kuu perspektiivis ärikonjunktuuri halvenemist kolmandik logistikafirmadest ja neljandik transpordifirmadest. Põhjuseks eelkõige Vene-Ukraina kriisiga seotud võimalikud rahvusvahelise kaubanduse tõrked. “Suurenenud poliitilist ebastabiilsust Euroopas näeb tõsise ohu tegurina ärikonjunktuurile osa transpordi- ja logistikasektori firmadest,” teatas konjunktuuriinstituut.Ekspedeerimis- ja logistikafirma Ace Logistics Estonia tegevjuht Andres Matkur seob ettevõtte käekäigu väliskaubandusega. Tema sõnul on ohu märke näha, kuid mitte Ukrainast või Venemaalt. Pigem hoiab kindlustunnet tagasi Soome, Skandinaavia ja Euroopa üldine majandusolukord.“Ukraina kriis mõjutab meid vähe. Pigem mõjutab Euroopa riikide üldine majanduslik seisak, eriti Soome ja Rootsi seis,” ütles Matkur.Kuue kuu perspektiivis näeb Matkur ärikonjunktuuri halvenemist sarnaselt kolmandiku logistikafirmadega. Näiteks Ukraina sündmused veel Eesti logistikasektorit oluliselt ei mõjuta, kuid kui kriis peaks kaasama terve riigi, on Matkuri hinnangul tulevased mõjud ennustamatud.

Petlik taastumine. Ehitusettevõtete kindlustunne kasvas viimase kuuga oluliselt, kuid jääb alla pikaajalisele keskmisele. Kui ootuste järgi järgneva kolme kuu ehitustööde maht kasvab, siis Astlanda Ehituse juhatuse esimehe Jaanus Otsa sõnul pole veel näha, et turg paraneks. Otsa teatel on Eesti ehitusturg nii väike, et ka üks suurem tööots võib oluliselt mõjutada turu mahtu, rääkimata ettevõtte vaatepunktist. Pikas perspektiivis oleks Astlanda juhi sõnul olukorra paranemiseks vaja vähemalt alguses Euroopa Liidu struktuurifondide hankeid.Otsaga nõustub Nordlin Ehituse juht Ülo Older, kelle kinnitusel oleks meelevaldne näha praegu turu paranemist. Kindlustunde kasv ühtib pigem hooajalise mahu muutusega. “Kuna ehitus on sesoonne, siis lähema kolme kuu jooksul tellimuste arv suureneb ja tööd peaks jaguma kõigile,” märkis Older. Praegu ehitab ettevõte Tallinnas büroohooneid Narva maanteel ja Metalli tänaval ning rekonstrueerib Mustamäe Reaalgümnaasiumi.

Autor: Ken Rohelaan, Kadri Bank