Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pank ajab taga tugevat klienti
Ettevõtete kesine investeerimisaktiivsus ja pankade tihenenud konkurents on laenude intressimäärad madalale ajanud. “Kohati tundub, et taas on kätte jõudnud laenajate kuldaeg,” ütles LHV panga privaat- ja ettevõtete panganduse juht Indrek Nuume.
Möödunud nädalal rääkis KredExi juhataja Andrus Treier pressikonverentsil, et majanduskeskkonna üldine riskitase on alanenud ja pankade konkurents on niivõrd tihenenud, et pangad on valmis tugevaid ettevõtteid finantseerima üha soodsamatel tingimustel.
Konkurentsis püsib kahega algav intressimäär. LHV panga privaat- ja ettevõtete panganduse juht Nuume kinnitas, et klientide investeerimisaktiivsus on jätkuvalt väike ja pankade konkurents kasvanud. “Tugevale ettevõttele pakutavad intressimäärad on jõudnud väga madalale ning seda eriti lühema tähtajaga laenude puhul,” lausus ta.
Nuume sõnul on pangad eriti huvitatud tugevatest ettevõtetest, kelle arveldused on samuti samas pangas. “Selleks, et konkurentsis olla, peab nende ettevõtete laenude intressimäär algama kahega,” märkis ta ja lisas, et viimase aasta jooksul pole tugeva ettevõtte laenu intressimäär oluliselt muutunud. Sellegipoolest on tema sõnul intressimäärad vaatamata pankade rangematele kapitalinormatiividele jätkuvalt madalad, sest pangad on väga likviidsed ning raha keskpangas hoidmise alternatiivtulu on olematu.
LHV on viimasel ajal olnud suurematele ja tugevamatele ettevõtetele laenude andmisel aktiivne ja Nuume sõnul on ka selle aasta eesmärgid ambitsioonikad.
Nuume lisas, et madalate marginaalidega laenude andmisel on oluliseks teguriks asjaolu, et hoiused kasvavad laenumahtudest jätkuvalt kiiremini ja panga hoiusekulu on nullilähedane.
Bigbank tegeleb väikestega. Bigbank ASi Eesti maajuhi Martin Läntsi sõnul ei ole Bigbank viimasel ajal laenutingimusi muutnud, sest nende fookus on kindla rahavooga ja hästi juhitud väikeettevõtetel, mis jäävad suurte universaalpankade tähelepanu alt välja. “Tunneme ennast praeguses konkurentsisituatsioonis tugevalt,” märkis ta ja lisas, et Bigbank pole tundnud vajadust laenutingimusi muuta ka sellepärast, et spetsialiseerunud pangana suudavad nad otsuseid langetada kiiresti, arvestades samal ajal iga kliendi eripäraga.
Länts märkis, et kui välja arvata Ukraina kriisist tulenev ebakindlus, siis on viimastel aastatel ettevõtete kasumlikkus taas kasvanud ja laenuturg on üleüldiselt aktiivsem. Pankade krediidipoliitika on avatum ja krediidikõlblikke ettevõtteid rohkem, ütles Länts.
Samuti on tema sõnul baasintressid olnud madalad ja sellega seonduvalt ka pankades hoiuste näol kaasatud raha odavam. “See tingib olukorra, kus vaba kapitali on palju, investeerimisvõimalusi vähem ning pangad otsivad aktiivselt võimalusi raha paigutamiseks,” ütles Länts.
Ikka vanaviisi
Ehitusettevõtte Rand & Tuulberg Grupp ASi ühe omaniku Raivo Ranna sõnul pole nende ettevõte soodsamaid laenutingimusi ja madalamaid intressimäärasid märganud. “Meie arvates on tingimused juba pikka aega ühed ja samad olnud, midagi soodsamalt või lihtsamalt küll ei saa,” märkis ta. “Intressid ja omafinantseeringu tingimused muutunud ei ole, samuti võtab laenuvõtmine sama kaua aega.”
Ranna sõnul on pankade intressimäärad niigi madalad ja seda just tänu Euriborile. Ta lisas, et pankade marginaalid madalad ei ole ja võrreldes nelja-viie aasta tagusega on marginaalid hoopiski tõusnud.
Väätsa Agro ASi juhatuse liikme Margus Mulla sõnul pole nad pangalaenude ja liisingute taotlemisel soodsamaid tingimusi ja pakkumisi märganud, küll aga on nad alati pankadega hästi läbi saanud ja kokkuleppeni jõudnud. Nii kaua kuni intressimäär null ei ole, võib Mulla ütlust mööda alati nuriseda. “Tingimused on praegugi päris mõistlikud, suurt pankadevahelist võistlemist pole näha olnud,” ütles Muld. “Võib-olla puudutab see väiksemaid põllumehi rohkem, kellele pank pole varem laenu anda tahtnud.”
Väätsa Agro võttis viimati 8 miljoni suuruse laenu uue lauda ehitamiseks möödunud sügisel, ka siis sujus Mulla sõnul kõik mõistlikult.
Põllumajandusettevõtte Grüne Fee Eesti AS juht Raivo Külasepp ütles, et nad pole ammu pankadest laenu võtnud, investeeringuid tehakse enamasti oma vahenditest.
Küll aga leiab Külasepp, et pankade aktiivsem kliendipüüdmine võib tõele vastata küll. Tema sõnul on näha, et pankadel rahapuudust ei ole. Külasepp lisas, et pangad vaatavad siiski iga ettevõtet eraldi ja teevad vastavalt sellele ka pakkumisi.