Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sinu kaitsetahte tugevus otsustab Eesti saatuse
Ukraina kriisi valguses peab iga inimene ja kodanik endalt küsima: mida saan mina teha rahva ja riigi heaks, kaitsevõime suurendamiseks?
Samas soovin saata rahustava sõnumi nende uudiste valguses, kus ajakirjandus on hakanud kokku lugema reservväelasi ja varjendeid. Eestile ei ole ohtu ja kõik meie sammud on seatud heidutusele ja ennetusele. On vastutustundetu avaldada kontekstist välja rebitud uudiseid või lausa paanikale kallutavaid teateid.
Riigi kaitsevõime aluseks ei ole tankid, kahurid, raketid või automaadid ja nende hulk. Kaitsevõime määrab ära rahva kaitsetahe, mis väljendub soovis kaitsta oma riiki, rahvast ja lähedasi agressori eest.
Astu kaitseliitu. Paljud on läbinud ajateenistuse ja arvatud reservi. Nende inimeste kohustused on teada. Kui reservväelane saab kutse reservõppekogunemisele, siis on see samuti oma kohuse täitmine riigi ja rahva ees ja loodetavasti prioriteet kõigi teiste kohustuste ees. Üsna selge suunitlusega on praegu hästi toimiv ja arenev kaitseliit koos sõsar- ja tütarorganisatsioonidega. On hea meel, et kaitseliiduga liitujate arv on hüppeliselt kasvanud. See on samm, mille astumine määratleb teie tahte konkreetselt.
Kuid väga paljud, enamik meie rahvast ja elanikest ei ole reservväelased ega kuulu kaitseliitu. Kuid ka nemad ei saa kriisis jääda kõrvalseisjaks. Nende osaks jääb kohustus tagada riigi toimimine ka kriisiolukorras. Selleks annab laiapõhjaline riigikaitse palju võimalusi: riigikaitsealased kodanike ühendused, vabatahtlikud päästeteenistused, huviringid, koolitus ja väljaõpe koolides ja kohalikes omavalitsustes.
Ukraina kriis on selgelt näidanud, et ühiskonna sidusus on kriitilise tähtsusega element julgeoleku ja riigikaitse jaoks ning seda sidusust Ukrainas ilmselgelt napib. Eesti riigikaitse on tugevalt ühiskonnaga seotud, see teeb meie haavamise võimaliku vastase jaoks kõvasti keerulisemaks.
Ettevõtja mure. Olen tajunud ettevõtjate muret, aga ka soovi ja tahet toetada oma võimaluste piires riiki ja rahvast olukorras, kus kriis Ukrainas on süvenemas. Oleme läbi arutanud reservõppekogunemiste teema. Ja ettevõtjad on väga koostöövalmid, nad on nõus toetama igat inimest, kes läheb õppekogunemisele kõigi oma võimalustega, kaasa arvatud näiteks vajadusel lisapalga maksmisega.
Oleme arutanud ka võimalust, et tööandjad, kes säilitavad õppekogunemisel töötajale keskmise töötasu, võiks saada ka riigilt maksusoodustuse, näiteks sotsiaalmaksu osas. Loomulikult on see vaid idee tasandil, kuid juba teema tõstatamine on kiiduväärt.