Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suurima kasvuga sooline palgalõhe on Viljandis

    Eelmise aasta oktoobris oli naiste brutotunnitasu 24,8 protsenti madalam kui meestel. Väikseim sooline palgalõhe oli Põlva maakonnas, suurim aga Ida-Viru maakonnas, teatas statistikaamet.

    Statistikaameti andmetel suurenes 2013. aastal sooline palgalõhe ülemöödunud aastaga võrreldes 0,2 protsendipunkti. Aastaga tõusis naispalgatöötajate tunnitasu seitse ja meestel 7,2 protsenti. Naiste brutotunnitasu oli ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 4,58 eurot, meestel aga 6,09 eurot.
    Tegevusalati kõikus sooline palgalõhe oluliselt. Kui veonduses ja laonduses oli palgalõhe praktilsielt null, siis finants- ja kindlustustegevuses ulatus sooline palgalõhe koguni 41,8 protsendini.
    Suurim palgalõhe Ida-Viru maakonnas
    Väikseim sooline palgalõhe oli 2013. aastal Põlva maakonnas, kus palgalõhe vähenes 2012. aastaga võrreldes 5,4 protsendipunkti. Põlvas kasvas naispalgatöötajate arv 2,3 protsenti ja nende tunnitasu tõusis 4,2 protsenti, samas kui meestööliste arv vähenes 19,3 protsenti ja tunnitasu langes kaks protsenti.
    Suurim palgalõhe oli Ida-Viru maakonnas, kuid võrreldes 2012. aastaga vähenes maakonna palgalõhe siiski 0,5 protsendipunkti. Naistöötajate tunnitasu tõusis 8,9 ja meestöötajatel 8,1 protsenti, samuti tõusis pisut naistöötajate arv ja langes meeste oma.
    Enim suurenes aastaga palgalõhe Viljandis. Nii nais-kui ka meespalgatöötajate arv suurenes, kuid naiste tunnitasu tõusis 11 protsenti, samas kui meeste oma kasvas 19,2 protsenti. 2013. aastal vähenes palgalõhe kõige rohkem Pärnu maakonnas, kus mõlema soo palgatöötajate arv pisut vähenes, kuid naiste tunnitasu tõusis 6,5 ja meestel langes 2,5 protsenti.
    Avalikus ja erasektoris väike palgalõhe tõus
    2013. aasta oktoobris oli avaliku sektori naispalgatöötajate brutotunnitasu 26,7 protsenti madalam kui meespalgatöötajatel, sooline palgalõhe suurenes 2012. aastaga võrreldes 0,3 protsendipunkti. Sektoris oli naiste brutotunnitasuks ilma lisatasudeta 4,68 eurot ja meestel 6,39 eurot.
    Avaliku sektori naispalgatöötajate brutotunnitasu oli ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 4,68 eurot ning meespalgatöötajatel 6,39 eurot. Aastaga tõusis naiste tunnitasu 7,8 ja meestel 8,3 protsenti.
    Ka erasektoris suurenes 2013. aasta oktoobris sooline palgalõhe 2012. aastaga võrreldes 0,3 protsendipunkti. Erasektori naispalgatöötajate brutotunnitasu oli 24,9 protsenti madalam kui meespalgatöötajatel. Naiste brutotunnitasu oli 4,53 eurot ja meeste oma 6,03 eurot. Aastaga tõusis naiste tunnitasu 6,6 ja meestel 7,1 protsenti.
    Eelmisel aastal oli omaniku liigiti väikseim sooline palgalõhe kohalike omavalitsuste omandis olevates äriühingutes, organisatsioonides ja asutuses, kus palgalõhe oli 17,2 protsenti. Aastaga suurenes neis palgalõhe 0,4 protsendipunkti.
    Suurim palgalõhe oli välismaa omandis olevates äriühingutes, kus sooline palgaerinevus ulatus 34 protsendini ehk pea kaks korda suuremaks kui kohalike omavalitsuste omandis olevates asutustes. Välismaa omandis olevates äriühingutes tõusis naiste tunnitasu 5,6 protsenti, meeste oma 8,9 protsenti.
    Sooline palgalõhe suurenes aastaga riigi omandis olevates äriühingutes, organisatsioonides ja asutustes 0,4 protsenti. Neis üksustes tõusis naiste tunnitasu 7,3 ja meeste tasu 7,8 protsenti.
    Ainsana vähenes sooline palgalõhe Eesti eraomandis äriühingutes, kus naiste tunnitasu tõusis 7,3 protsenti ja meestel 5,1.
    Kõige suurem sooline palgalõhe oli Eestis 1994. aastal, mil see oli 28,9%.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.