Äri 25. Jätkuvalt bussifirma roolis

Ja ehkki bussifirmasid ühendava ASi Mootor Grupp ainuomaniku Osula kinnitusel meeldib talle pigem tulevikku vaadata kui minevikus sobrada, tunneb ta jutuajamise edenedes ennast üha mõnusamalt ka minevikulainel.

Alustuseks toonitab Osula, et kõik need aastad on nad silme ees näinud eelkõige reisijaid. “Ei ole mõtet pakkuda ühistranspordis teenust, kui sa ei taju, ei mõtle ega keskendu neile, kes tahavad sinuga sõita,” sõnab ta. Samuti rõhutab, et rahvusvahelises bussiliikluses on võimalik püsida ainult siis, kui sa tegutsed ise Eestis, Lätis, Leedus ja Peterburis. “Ainult müügistruktuuridest ei piisa,” lisab ta.

Hoop odavlennufirmadelt. Praegu on ASi Lux Express Estonia (endine MootorReisi AS) koduturuks territoorium, mis jääb Berliini ja Peterburi vahele. Buumi ajal, 1999–2005 juhatas firma bussiliiklust Moskvast Londonini. Tippajal käis näiteks Kaunase ja Berliini vahet iga päev viis kahekordset bussi. Kasumlik äri hääbus odavlendude tulekul.

Aastaid Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise peainsenerina töötanud Hugo Osula sattus bussindusse 1989. aastal, kui Tallinna autobussikoondise Ülemiste filiaali bussijuhid ta ettevõtte etteotsa kutsusid. Filiaali baasil moodustati RAS Mootor, mille bussid sõitsid Eesti-sisestel kaugliinidel.

“Kui meile 1993. aasta algul selgelt mõista anti, et Mootori kollektiivil ei ole mõtet ettevõtte erastamisel osaleda, sest potentsiaalsed ostjad on juba olemas, oli mul pilt selge,” põhjendab Osula, miks mõtted hakkasid sama aasta suvel keerlema oma transpordiettevõtte asutamise suunas.

Tema peamiseks mõttekaaslaseks sai Toivo Leht. Kujunes välja nii, et Hugo Osula hakkas üles ehitama rahvusvahelise reisijateveoga tegelevat MootorReisi ja Toivo Leht Eesti siseliinidel sõitva ASi SEBE.

Partnerid Saksamaalt. Osula sai tänu heale sõbrale, Saksamaal elavale Jüri Terasele kontakti Saksa riigiraudtee Deutsche Bahni tütarettevõtte ­Deutsche Touringu juhtidega. Pärast pikka veenmist otsustasid sakslased vastasutatud MootorReisi aktsionäriks hakata, 40protsendiline osalus läks neile maksma kõigest 40 000 Saksa marka.

“Pärast Deutsche Touringi tulekut muutus meie firma pankade silmis tunduvalt krediidikõlblikumaks,” räägib Osula. “Deutsche Touring andis meile järelmaksuga korralikud kasutatud bussid oma bussipargist. Nendega õnnestus meil kohe küllaltki suures mahus alustada.”

Esimene buss liinile Tallinn–Köln väljus Tallinnast 2. aprillil 1994 ja mõne nädala pärast lisandus liin Tallinn–München. Sama aasta suvel pandi edukalt käima ka Tallinna–Kopenhaageni liini, ent Skandinaavia bussituru vallutamine lõppes Estonia hukuga. Uppunud laeva jäid MootorReisi buss, kaks bussijuhti ja 18 reisijat, vaid üks bussireisija, Läti neiu, pääses eluga.

MootorReisi regulaarliine kasutasid 90ndate keskel Saksamaale sõitmiseks peamiselt tudengid, väikeettevõtjad ja inimesed, kes läksid ­Euroopasse äripartnerit otsima. Autoturgudele kippujad eelistasid Osula sõnul tšarterbusse. “Kõigil neil olid tengelpungad Saksa markadega taskus ja kõik nad hoidsid sõidu ajal kramplikult käsi rinnal koos.”

Teeröövli kuul läbi bussilae. Loomulikult oli see seltskond atraktiivne Poola teeröövlitele. Osula meenutab, et kord pidasid relvastatud röövlid ka nende liinibussi kusagil Suwalki metsade vahel kinni. Mingil hetkel said röövlid siiski aru, et see ei ole see buss, mida nad tegelikult ootasid – tudengitelt polnud midagi väärtuslikku võtta. “Röövlid ähvardasid, sõimasid ja räuskasid ning enne bussist lahkumist lasid suures vihas veel kuuligi bussilaest läbi,” meenutab Osula.

Pärast odavlendude võidukäiku sai Osulale selgeks, et pikkade liinide aeg Euroopas on ümber ja kujundada tuleb uus ärikontseptsioon. “See tähendas uut kaubamärki, uut logistikat, uut organisatsioonilistruktuuri ja ka uusi juhte ettevõtete etteotsa,” täpsustab Osula, kes alates 2006. aastast tegutseb bussifirmade grupi nõukogu esimehena.

2009. aasta suvel sai temast Mootor Grupi ­ainuomanik. “Deutsche Bahn oli oma bussiettevõtted ühele Hispaania-Portugali transpordikontsernile müünud,” räägib Osula. “Minule see konsortsium südamelähedaseks ei saanudki ja kui tuli vastuvõetav pakkumine, ostsin nende osaluse välja.”

Kohv sulatas piirivalvuri südame

Ehkki Leedu-Poola piiripunktis Lazdijais vonkles 90ndate aastatel sõidukite järjekord silmapiiri taha, pääses MootorReisi liinibuss üldjuhul sabast mööda. “Piiriületamist ­ootas tavaliselt sadu ­autosid ja busse,” kirjeldab Hugo Osula tollast olukorda. “Enamik busse vedas ­autoostjaid Euroopa autoturgudele või kuskilt Poola ladudest pärit riidekraami meie täikadele. Bussid oli sageli ümber ehitatud kaubaveoks, isegi osa istmetest oli välja visatud.”

Osula kinnitusel pääsesid nende bussid probleemideta üle, sest neil olid tolle aja kohta korralikud bussid, korralikud bussijuhid ning šarmantsed reisisaatjad. “Piirivalvurid kordasid meie bussijuhtidele pidevalt, et teie bussid ja teenindus on nagu teisest maailmast,” lisab Osula.

MootorReiside staažikas bussijuht Mati Lapmaa meenutab, et kui esiklaasil oli suurelt kirjas Tallinn–Riia–Kaunas–Berliin–Köln, siis see oli selge märk, et tegu on prestiižika liiniga. Ja kui ilus noor tütarlaps pakkus passe kontrollima tulnud piirivalvuritele maitsvat kohvi või purgi longerot, oli mundrikandjate süda sulanud. “Järgmine kord meid seal juba oodati,” muigab ta.

 

Hugo Osula

Lõpetas 1980 TPI mehaanikateaduskonna masinaehituse insenerina

Töökogemus:1980–1989 Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondises trollipargi meistri, tsehhijuhataja ja pea­inseneri ametites1989–1993 Tallinna autobussikoondise Ülemiste filiaali/RASi Mootor juht1993–2006 MootorReisi ASi tegevjuht.

Alates 2006 MootorReisi/ASi Lux Express Estonia nõukogu esimeesASi Mootor Grupp omanikOÜ Busland ja OÜ Tallinna Bussijaam nõukogu esimees, ASi SEBE ja OÜ Cargobus nõukogu liigePere: abielus, 3 poega, neist Otto on busside renoveerimisfirma Buslandi tegevjuht ja Andres Tallinna Bussijaama juhataja

AS Lux Express Estonia

Asutatud 1993 MootorReisi ASi nime allOmanik Hugo Osula ASi Mootor Grupp kauduBusse 74, tänavu ostetakse 10 uut lisaksTöötajaid 250, sh ligi 170 bussijuhtiTulemused 2013. aastal (auditeerimata): käive 14 miljonit eurot, kasum 1,4 miljonit eurotTütarfirmad Lätis, Venemaal, Soomes, Leedus ja Poolas

Kronoloogia:1994 jaanuar – Saksa riigiraudtee tütarfirma omandab 40% osaluse1994 aprill – esimene rahvusvaheline liin1996 – võtab rahvusvahelistel liinidel kasutusele kaubamärgi Eurolines (alates 2008 Lux ­Express, alates 2009 Simple Express)1999 sügis – ostab pankrotipesast amortiseerunud Tallinna bussijaama1999–2006 – Euroopa kaugliinide buumiaeg, veab aastas 1,5 miljonit reisijat.2006 – odavad lennuliinid lõpetavad buumiaja11.06.2009 – Osula ostab Saksa partneri välja2014 juuni – alustab Peterburi-Helsingi liiniga

 

Esimene reis saadeti pidulikult teele

Mati Lapmaa, Lux Express Estonia kauaaegne bussijuhtOlin üks kahest bussijuhist, kes tegi esimese rahvusvahelise bussireisi Saksamaale. Tegu oli ajaloolise sündmusega, sestap oli 1994. aasta 2. aprilli hommikul bussi liinile saatmas kogu MootorReisi juhtkond, bussijuhtidele kingiti väikesed meened ja kohal oli ajakirjandus. Esimesele reisile oli pileti ostnud umbes 20 inimest.Olen töötanud bussipargis ajast, kui Hugo Osula asus 1989. aastal tollase Ülemiste bussipargi etteotsa. Kuni eelmise aasta sügiseni sõitsin Lux E­xpressi rahvusvahelisi liine, nüüd tegelen busside remondi ja hoolduse logistikaga. Olen jäänud truuks bussifirmale.

 

24 aastat tagasi Uudisteagentuur Baltic News Service (BNS) alustas tegevust.

23 aastat tagasiASi Eesti Mobiiltelefon (EMT) asutasid Eesti Telekommunikatsioonid, Soome Posti- ja Telelaitos ning Rootsi firma Swedish Telecom International.Tallinna linnahalli endises Merekohvikus avati esimene erakasiino Eestis, omanikeks viis soomlast ja üks eestlane.

22 aastat tagasi Kundas kirjutati alla ASi Kunda Nordic Tsement asutamislepingule, millest 65% kuulus Eesti Vabariigile ja 35% USA-Šveitsi-Soome-Rootsi ühisfirmale Atlas Nordic Cement Ltd.Eesti Krediidipank sai tegevuslitsentsi, panka asus juhtima selle asutaja Rein Otsason, kes oli panga nõukogu eesotsas kuni oma surmani 30.10.2004.

21 aastat tagasiEluruumide erastamise seadus võeti riigikogus vastu, seadus sätestas nn kollaste kaartide kasutamise.Kehtivuse kaotasid kolhooside ja kooperatiivide põhikirjad – enne 1992. aasta märtsi alanud põllumajandusreformi oli Eestis 359 kolhoosi ja sovhoosi ja nende baasil tekkis üle 1300 aktsiaseltsi ja osaühistu.Eestis alustas tööd kogu ­Euroopas tuntud broneerimis- ja piletimüügisüsteem START Amadeus.Muuga sadamasse saabus esimene laev, mis viis ära esimese partii Eesti-Hollandi ühisfirma ASi Pakterminal kaudu eksporditavat kütust.

20 aastat tagasi Mati Vetevool asutas kalatöötlemisfirma ASi M.V.Wool.Kadrinas käivitus isolatsioonimaterjalide tootmistehas ­Aumek, mis kuulus ASile Auma, ASile Kadrina EPT ja Soome firmale M-Plast Oy.

19 aastat tagasi Äripäev alustas esimese Eesti aktsiaturu indeksi arvutamist, indeksi algväärtus oli 100 punkti. ÄP indeks saavutas rekordtaseme, 3108,92 punkti 7. veebruaril 2007.Riigikogu võttis vastu liikluskindlustuse seaduse, mis sätestas liikluskindlustuse sundkindlustusena.

17 aastat tagasiPärnus valmis endisest kasarmuhoonest renoveeritud kaubanduskeskus Port Artur. Port Artur 2 avas uksed 6. märtsil 2002.

 

Äripäev 25

Äripäev tähistab oktoobris 25. sünnipäeva. Sellest tähtpäevast ajendatult käivitasime rubriigi “Äri 25”.Keskendume ühele tollast aega hästi iseloomustavale persoonile, sündmusele või tehingule.Kui teil on mõne toodud sündmuse vm kohta huvitavat ­infot, siis jagage seda aadressil [email protected] või aivar.hundi­[email protected]