Eesti Gaas jagab dividendiks peaaegu 10 miljonit eurot

Eesti Gaasi juhatuse esimehe Tiit Kullerkupu sõnul oli eelmine aasta ettevõttele juubeliaasta. “20 aastat ei ole pikk aeg, kuid selle sisse jääb paljugi. Juubeliaasta kujunes keeruliseks ja pöördeliseks,” kirjeldas Kullerkupp. “Esimesel poolaastal tegutsesime veel ühtses hästi koostöötavas grupis koos kahe tütarettevõttega. Teisel poolaastal toimus ettevõtte rekonstrueerimine, pärast seda läks senine tütarettevõte EG Võrguteenus uuele äriühingule – ASile Võrguteenus Valdus.”

Kuidas sündmused Venemaal ja Ukrainas mõjutavad Eesti Gaasi tegevust? Kas on signaale, et läheb raskemaks? Ei, selliseid signaale ei ole tulnud. Eesti ja Soome riik on ainsad, kes ei sõltu kolmandast osapoolest. See tähendab, et meil on otseühendus tarnijatega ning seal vahel ei ole ühtegi riiki, kust gaas peaks läbi minema. Aga loomulikult on riskid igal pool. Loomulikult võib poliitilisel tasandil midagi muutuda, aga sinna meie käed ei ulatu. Kõik, mida ütlevad poliitikud, see on üks vahend, millega teist poolt ärritada. Mis puudutab äri, siis meil on praegu gaasi tänu soojadele ilmadele nii palju, et pole kuskile panna.

Eesti tarbija ei peaks muretsema, et jääme gaasist ilma? Mina praegu selliseid märke ei näe. Meil on täna ka nõukogu koosolek, kus seda küsimust puudutatakse.

Valitsus tegi otsuse tõsta aktsiisi 20%. Kui palju see tarbijaid mõjutab? See seletuskiri, mis on selle seaduse juurde kaaskirjana esitatud, selle järgi hinnad tõusevad 1–2 eurot. Iga maksu tõstmine mõjutab kas otseselt või kaudselt tarbija rahakotti.

Sel aastal peavad ASi EG Võrguteenus aktsionärid, kes on ka Eesti Gaasi aktsionärid, oma osaluse müüma. Jah, Eesti Gaasi juhatus ei saa sinna enam ei ega jah vahele öelda. Meie oleme seaduse järgi ülekandevõrgu eraldanud.

Kas on juttu olnud, kes kavatseb oma osalust müüa ja kes osta? Need jutud käivad siin juba pikemat aega. Vastavalt seadusele, kui nad ei taha jääda finantsinvestoriks, siis peaksid omanikeringist lahkuma kõik, kes tegelevad ühel ajal müügi, transpordi ja tootmisega.

Tallinna Küte on öelnud, et loobub gaasi kasutamisest. Kuidas see puudutab Eesti Gaasi? Tallinna Küte oli kunagi meie suurim tarbija. Kui ta loobub gaasist, siis see käive tuleb millegagi asendada.

Millega? Maagaasiga? Seda praegu ei ole. Maagaasikliente ei ole Eestis kuskilt võtta, siia ei tule ühtegi tehast, kes vajaks energiat, pigem vajatakse talvel sooja. Nii kaua kui doteeritakse kõiki kohalikke kütuseid maksumaksja raha arvel, turumajandust ei eksisteeri. Kõikidel turul osalejatel peavad olema võrdsed tingimused.

Järgmine aasta lõpeb leping Gazpromiga. Praegu käivad meil Gazpromiga konsultatsioonid, kas pikendatakse lepingut vähemalt kümneks aastaks või tehakse uus leping.

Mis on saanud Saksamaa ettevõtte E.ON ­tütarettevõtte osalusest? Siiamaani ei ole müüdud. Praegu on nad huvitatud Eesti Gaasi osaluse müümisest.

 

Soov propageerida maagaasi

Eesti Gaas teenis eelmisel aastal 220,7 miljonit eurot käivet ja 13,1 miljonit eurot kasumit, dividendideks jagatakse 9,9 miljonit eurot.Maagaasi müüdi kokku 581,8 miljonit kuupmeetrit, üle-eelmine aasta oli müügikogus 657,6 miljonit kuupmeetrit. Surugaasi tootmine kasvas üle 30%.Avanenud elektriturul alustati mullu ka elektrimüügiga ning müüdi 11,3GWh elektrienergiat, lepinguid on sõlmitud üle 1000 tarbimiskohaga.käiberentaablus oli eelmisel aastal 5,9%.Selle aasta eesmärk on laiendada maagaasi kasutamist autokütusena, leida võimalusi maagaasi kasutamiseks väikeenergeetikas ning säilitada klientide huvi maagaasi kui energeetiliselt efektiivsuse ja loodussõbraliku kütuse vastu.

 

Müügiläbirääkimised käivad

Aarne Saar, Eesti Gaasi nõukogu esimeesPraegu käib mitmesuguseid läbirääkimisi, sest aeg müümiseks jõudis nüüd kätte. Praegu on terav moment ja midagi kommenteerida ei ole. Müük tõenäoliselt toimub kolmandas kvartalis. Omanikud teevad praegu tööd, et müüa. Huvi on tulnud nii Eestist kui ka Euroopa Liidust.Gaasi trend on langev, dotatsiooniga kohalike kütustega gaas võidelda ei suuda ja kas peabki. Eesti Gaas peab mõtlema, kuidas firmat arendada.

 

Riik tahab gaasivõrku

Valitsuskabinet otsustas teisipäeval, et Eesti riik on valmis läbi rääkima müüjatega, et omandada sobiliku hinna korral riigile gaasi põhivõrk. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium hakkab neid läbirääkimisi pidama.EG Võrguteenus eraldus Eesti Gaasist mullu novembris. Mõlemas ettevõttes on Gazpromil 37protsendiline, E.ON Ruhrgasil 33,66protsendiline, Fortumil 17,72protsendiline ja Itera Latvijal 9,99protsendiline osalus.