Osal kasumid kosusid

Postimees AS jäi möödunud aastal 136 000 ­euroga kahjumisse, sellel aastal oodatakse pea poolemiljonilist kasumit. Postimehe vastutava väljaandja Mart Luige sõnul oli ettevõte tegelikult pisut üle 400 000 euroga kasumis, kuid raamatupidamislikel põhjustel jäädi lõpuks siiski miinusesse, kuna kanti maha ajalehe Den za Dnjom väärtus.

Luige sõnul oli eelmine aasta Postimehe jaoks unikaalne, muutus nii juht- kui ka omanikkond. “Tulemus oli aga suhteliselt mõistlik ja andis head eeldused tänavuseks aastaks,” märkis ta.

Postimehe selle aasta eesmärk on teenida vähemalt 470 000 euro suurune kasum, seda kulude kärpimise ja toodete optimeerimise abil.  Peale selle tahetakse edestada online-turu praegust liidrit Delfit.

Aasta algus lubab olla optimistlik. Luige sõnul ei ole Postimehe selle aasta eesmärk sugugi ületamatu, ka aasta esimeste kuude tulemus lubab olla pigem optimistlik. “Kui seoses Ukrainaga toimuvad märkimisväärsed keskkonna halvenemised, siis on muidugi teine olukord,” märkis Luik.

Postimehe reklaamimüük vähenes mullu 3,1%, tellimused suurenesid 0,7%. Trükiarv oli möödunud aastal 53 300 eksemplari, see vähenes aastaga umbes 5%.

Samuti andis Postimees enamusosaluse OÜs Reisiguru tagasi väikeomanikele. Aastaga kasvatati postimees.ee keskkondade kuu kasutajate arvu umbes 7% võrra. Aasta lõpus lõpetati tütarettevõtte OÜ Webplanet tegevus, sel aastal likvideeritakse Webplanet täielikult. Luige sõnul lõpetati Webplaneti tegevus vaid juriidilises mõttes, sest tegevus kanti üle Postimees ASile.

Äripäev kasvatas käivet ja kasumit. Äripäeva peadirektori asetäitja Toomas Truuvergi sõnul oli möödunud aasta hea. Äripäev tuli välja uute projektidega, milleks olid ajakiri Sensa ja Imelise Ajaloo raamatuklubi, samuti osteti ajakiri Ehitaja. Reklaamikäive kasvas mullu 20%, jaemüügi tulud 13%.

Truuvergi sõnul püüab Äripäev sel aastal kasvatada nii käivet kui ka kasumlikkust, konkreetseid plaane ta aga avaldada ei tahtnud. Märksõnadeks on tema sõnul keskendumine sisu kvaliteedile kõigis väljaannetes, digitaalse tooteportfelli edasiarendamine ja sidumine paberväljaannetega ning tipptasemel meeskonna hoidmine ja värbamine.

Ajakirjade turg asus tõusuteele

Kui kaks aastat tagasi jäi ASi Ajakirjade Kirjastus ärikasumiks vaid 1000 eurot, siis möödunud aastal suudeti kasum kasvatada 284 000 euroni. Ajakirjade Kirjastuse juhi Tõnu Väädi sõnul saavutati oodatust parem tulemus peamiselt tänu suurenenud reklaamimüügile ja tellijate arvu kasvule. “Ajakirju on hakatud uuesti rohkem tellima, meid ei mõjuta online-väljaannete pealetung nii nagu paberlehti,” märkis Väät.

Ettevõtte müügitulu kahanes tunamullusega võrreldes 3,8 protsenti, reklaamikäive kavas 2,7 ja ajakirjade müük vähenes pea 3 protsenti.

Väädi sõnul on ka see aasta alanud oodatust tunduvalt paremini. “Päris poole paremat tulemust me võib-olla ei tee, kuid rihime ikka selle poole. Ambitsiooni ja mõtteid on rohkem, kui teha jõuame,” rääkis Väät. Ta lisas, et ettevõtte edukas käekäik saab tulla peamiselt just tänu uute ideede ja toodete arendamisele, mitte ainult olemasoleva kasvatamisele. Samuti on Väädi sõnul oluline pika traditsiooniga väärikate toodete arendamine.

Väät lisas, et see aasta on ajakirjade turul kindlasti tõehetke aasta. Nimelt on tema sõnul viimase kahe aastaga turule tulnud 5–6 uut ajakirja ning hiljemalt sügiseks peaks selguma, kui paljud neist jäävad vee peale.

Väädi sõnul lööb ajakirjade turul laineid nii-öelda nišistumine, lugejatele pakuvad huvi just kitsamad teemad.

Viimastel aastatel ajakirjade turule tulnud Äripäev teenis mullu kolme ajakirja – Imeline ajalugu, Imeline Teadus ja sügisel turule toodud Sensa – kirjastamisega mullu pea 180 000 ­eurot kasumit ja käive küündis üle 1,7 miljoni euro, mis on 31% tunamullusest parem tulemus.

Imeline Ajalugu oli eelmisel aastal endiselt müüduim Eestis ilmuv kuukiri ja Imeline Teadus püsis teisel kohal. Mullu vaid kolm numbrit ilmutanud naisteajakiri Sensa oli kuukirjade pingereas 21. kohal. Pingerida on tehtud käibe järgi ning see tugineb Lehepunkti andmetele.

Äripäeva keskmine palk suurim

Ajakirjade Kirjastuses töötas eelmisel aastal keskmiselt 133 töötajat, mis on 16 töötajat vähem kui 2012. aastal. Tänavu võiks töötajate arv ettevõtte tegevjuhi Tõnu Väädi hinnangul kasvada  kuni 137ni. Kuuele juhtkonna liikmele maksti tasusid kokku 176 350 eurot. Väädi ütlust mööda makstakse sel aastal ettevõtte kasumist 15 protsenti töötajatele boonuseks.

Postimehes töötas eelmisel aastal 260 inimest, keskmine palk oli 1257 eurot kuus. Juhatuse liikmele maksti tasusid 150 000 eurot. See jagunes sügisel ametisse asunud Mart Luige ja endise vastutava väljaandja Anvar Samosti vahel, kes sai ilmselt ka lahkumiskompensatsiooni. Luige sõnul ei anna majandusaruandes olevad summad selget pilti, palju juhatuse liikmetele tasusid maksti, sest juhatuses on toimunud palju muudatusi. Oma tasu Luik täpsustada ei tahtnud, tuues põhjuseks, et palga enda teada jätmine on eesti kultuuris tavaline.

Äripäevas tõusis täistööajale taandatud töötajate keskmine arv aastaga 193-lt 208-le, keskmine brutotasu ulatus 1499 euroni. Äripäeva märtsi lõpus ilmunud Palga TOPis oli ettevõte 2012. aasta numbrite järgi parima palga maksjate nimekirjas 535. kohal. Äripäeva peadirektorile Igor Rõtovile ja peadirektori asetäitjale Toomas Truuvergile maksti mullu kokku 205 600 ­eurot ehk keskmiselt 8657 eurot juhatuse liikme kohta kuus.