Tosina aastaga II sambas vaid peotäis raha

Äripäev on alates II samba pensionifondide turuletulekust 2002. aastal pidanud arvet selle üle, kui palju on keskmise sissetulekuga inimene raha kõrvale pannud ja kui palju on fondivalitsejad seda kasvatada suutnud.

Praeguseks on selgunud, et kõige varem kogumispensioniga liitunud ja seda pidevalt jätkanud inimene on parimates fondides kogunud umbes 6500–7000 eurot. Kui suunduda kohe täna pensionile, siis annab see summa pensionile lisa umbes 30–40 eurot kuus. Jätkates kogumist teise sambasse veel paarikümmend aastat, annaks see pensionile Äripäeva hinnangul maksimaalselt juurde paarsada eurot kuus.

Inimesi suunatakse ise mõtlema. Nordea Eesti peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul võib eraisik eri riikide kogemusele toetudes arvestada, et kohustusliku pensionikindlustuse eesmärk saab olla ennekõike vaid minimaalse elatustaseme, mitte mugava vanaduspõlve tagamine. “Igaühele meist jääb nii vastutus, aga samas ka valikuvabadus otsustada, kui palju ja kuidas säästa,” märkis Palm Äripäeva arvutusi kommenteerides.

Praxise külalisuurija Magnus Piiritsa arvutuste kohaselt oleks praegu 6500 eurot II sambasse kogunud inimese pensionilisa 24 aasta pärast 312 ­eurot kuus. I ja II sammas kokku moodustaksid 2038. aastal 36,5% keskmisest brutopalgast.

“Kuna pensionireforme on tehtud väheneva tööealiste ja suureneva pensionäride hulga pärast, siis lahendus oleks suurendada inimese panust, vähendada väljamakseid või tõsta pensioniiga,” rääkis Piirits pensionimaksete suurendamise võimalustest. Samas tõdes ta, et ükski nendest lahendustest pole populaarne otsus.

Täiendav kogumispension ei paku lahendust. Pensionisüsteemile mõjub negatiivselt asjaolu, et täiendav kogumispension ehk III sammas ei ole siiani eestlaste seas omaks võetud. Fondide osakuomanike arv on viimasel neljal aastal vähenenud ja seda uuesti kasvule pöörata on raske. Seda, et inimeste huvi on finantskriisi algusest peale täiendava kogumispensioni võimaluste vastu vähenenud, kinnitab enamik III samba pensionifonde haldavate ettevõtete esindajaid.

Palmi hinnangul aidatakse kohustusliku riikliku ja vabatahtliku säästmise süsteemiga üheltpoolt nõrgemaid ning teisalt motiveeritakse igaühte mõtlema sellele, mis on just tema arvates kõige õigem tulevikku investeerimise viis.

Piiritsa sõnul võiks inimene ise võimalusel säästa ehk oma tarbimist ühtlustada.

 

Kõige suuremaks on Äripäeva hinnangul paisunud nende inimeste II samba portfell, kes on oma raha paigutanud LHV Panga Pensionifondi L.Võttes aluseks, et pensioni­koguja on saanud Eesti keskmist palka ja liitunud pensioni­süsteemiga esimeses voorus (sõlminud pensionilepingu hiljemalt 30. aprill 2002), on LHV Pensionifond L-iga liitunute portfell väärt 7022 eurot, mis annab tootluseks 36% (maksed fondi ulatuvad 5165 euroni).Tegemist on progressiivse fondiga, mis võib investeerida aktsiatesse kuni 50% varast. Ülejäänud vara investeeritakse võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse ja muusse varasse. Fond on aga viimasel ajal käitunud üsna konservatiivselt, sest märtsi lõpu seisuga oli otse või kaudselt investeeritud aktsiatesse vaid 15,2% fondi varast.Suurem osa aktsiatest on investeeritud Baltimaadesse.Alates asutamisest on fondi tootlus 123,73%, mis on siiani II samba pensionifondide hulgas kõige suurem. Napilt jääb maha agressiivse riskitasemega LHV Pensionifond XL, mis investeerib 75% oma varadest aktsiaturgudele. Märkimisväärne osa portfellist investeeritakse arenevatel turgudel, kus eeldatav kasv ning tootlus on suurem kui vanadel ja arenenud turgudel.Fondi tootlus alates asutamisest on 93,21%.

Mida Äripäev arvestab pensionitabeli koostamisel?

Pensionikoguja on terve kogumisperioodi jooksul raha kogunud vaid ühte pensionifondi.Pensionikoguja on jätkanud 2010. aastal makseid.Pensionifondi osakud on laekunud pensionikoguja kontole iga kuu kõige aktiivsemal päeval (tavaliselt 15.–20. kuupäev).Pensionikoguja brutopalk on võrdne Eesti keskmise palgaga. Arvestatud on sisenemis- ja väljumiskuludega.NÄIDE: I liitumisvoorus ehk enne 2002. aasta aprilli LHV fondiga M liitunud pensionikoguja on teeninud portfelli pealt oletuslikult 31,6% kasumit (fondi sisse makstud 5165 eurot, väärtpaberiportfell väärt 6796 eurot).MõistedAgressiivne: lubatud aktsiatesse investeerida kuni 75%Progressiivne: kuni 50% aktsiatesseTasakaalustatud: kuni 25% aktsiatesseKonservatiivne: võlakirjafondPunane värvus näitab, et portfell on miinuses, ja roheline, et plussis

 

Konkreetsete pensionifondide käekäigu kohta saab Eestis ülevaatliku info Äripäevast. Lisaks pensionitabeli avaldamisele, avaldab Äripäev ka ülevaateid pensionifondide investeeringutest ning tootlustest. Näiteks sel kevadel ilmub artiklite seeria iga II samba pensionifondide valitseja kõige populaarsema fondi tulemustest möödunud aastal ja tänavu esimeses kvartalis.4. aprillil ilmus ülevaade Swedbanki II samba populaarseimast fondist,11. aprillil kajastati SEB,16. aprillil Nordea,24. aprillil Danske panga pensionifondide tegevust.Järgmise fondi ülevaade ilmub tuleval nädalal.