Ukraina toodete sissetung

Selver ASi ostujuhi Katrin Riisalu sõnul pole Selver märganud, et Vene kaupasid ostetaks vähem või et  tarbijad eelistaksid rohkem Ukraina toodeid. Küll aga on viimasel ajal jaeketi sortimendis tõusnud Ukraina toodete arv. Riisalu märkis, et see tuleneb peamiselt nende toodete kvaliteedi paranemisest ja kaubamärkide enda aktiivsemast toodete turustamisest Euroopa turule. „Oleme omalt poolt selle vastu võtnud ja pakkunud võimalusi osaleda kampaaniates,“ ütles Riisalu. Tema sõnul on Selveris praegu umbes 70-80 Ukraina päritoluga toodet, nende hulgas on nii kiirtoitu, maiustusi, hoidiseid, tervisekaupasid, mahlasid kui ka veine.

Riisalu lisas, et Ukraina päritolu vahuveinidega Odessa ja veinidega Massanda on tekkinud väike tarneraskus, kuid see ei ole tingitud toodete hüppelisest populaarsusest, vaid sellest, et toodete kättesaadavus tehasest ei ole piisav.

Kuna Selver on eestimaine kett ja kauba valikul on suur osakaal kodumaisusel, siis on Riisalu sõnul Vene toodete arv sortimendis väga väike. Seega poleks tema sõnul ka Selveris vene toodete boikott nähtav ja üldisele foonile suurt mõju ei avaldaks.  Selveri kaupade seas on Vene tooteid sadakond ja nende müük on Riisalu andmetel stabiilne, müüginumbrite kõikumine on tingitud kampaaniatest.

Rimi Eesti Foods ASi pressiesindaja Katrin Batsi sõnul on ka Rimis Ukraina toodete arv viimasel ajal tõusnud ja nende müük on sel aastal võrreldes poole aasta tagusega suurenenud 8,5 protsenti. "Me ei kirjutaks seda patriotismi arvele, pigem on selle taga Ukraina päritolu toodete juhuslik kasv ehk siis me pole neid võtnud sortimenti päritolu, vaid heade omaduste tõttu," selgitas Bats. Vene päritolu toodete müügis tema sõnul erilisi muutusi näha ei ole.

Batsi ütlust mööda on Rimi sortimendis päris suur hulk nii Vene kui ka Ukraina tooteid ja mõlemal on ostjaskond olemas. „Need leitakse kenasti üles ning erilist tähelepanu me neile seni pole pöörama pidanud,“ ütles ta. Samuti pole Batsi sõnul Rimil olnud vajadust toodete sortimenti lisamisel jälgida üksnes kauba päritolu, sest klient otsib toidupoest eelkõige sellist kraami, mida on harjunud tarbima või mis talle meelepärane on.

Maxima kommunikatsioonijuhi Erkki Erilaidi sõnul on Maximas müügil küllaltki palju Ukraina tooteid. „Neid on meilt kogu aeg aktiivselt ostetud ja nende käive kasvab,“ ütles ta, lisades, et vastavaid kaupasid osteti juba rohkem ka perioodil enne kriisi. Enim ostetakse Maximast Ukrainast pärit kastmeid ja maiustusi. Vene toodete müüki, mida ei ole Erilaidi ütlust mööda Maxima püsisortimendis just palju, pole Ukrainas toimuv oluliselt mõjutanud.

ABC Supermarketsi juhatuse liikme Andres Põllu sõnul pole nende kaupluste varustamisel Vene ja Ukraina kaupadega häireid täheldatud. Samuti pole ABC Supermarketsis märgatud muudatusi klientide ostueelistustes. „Me ei ole oma kaupluste sortimendis teadlikke kaupade päritolumaa põhiseid muudatusi teinud, jätame tarbijale võimaluse teha talle sobivad valikud,“ märkis Põld.

Eesti Kaupmeeste Liidu juhatuse liikme Marika Merilai sõnul ei toimu kaupluste sortimentide kujundamine ja otsuste vastuvõtmine iga päev, vaid seda tehakse teatud perioodiks, näiteks kuu või kvartal, samuti tehakse seda igas jaeketis ja ka kaubagrupi osas erinevalt. Kaupmeeste Liidu ettevõtetes pole Merilai sõnul mingeid muutuseid seoses kaupade Venemaa või Ukraina päritoluga.