Ukraina tooteid on poodidesse juurde tulnud

Selver ASi ostujuhi Katrin Riisalu sõnul pole Selver erilisi muutusi – Vene kaupade ostmata jätmist või Ukraina toodete suuremat eelistamist – täheldanud,  küll aga on viimasel ajal jaeketi sortimendis suruenenud Ukraina toodete arv. Riisalu märkis, et see tuleneb peamiselt Ukraina toodete kvaliteedi paranemisest ja ettevõtete aktiivsemast oma toodete turustamisest Euroopa turule. “Oleme omalt poolt selle vastu võtnud ja pakkunud võimalusi osaleda kampaaniates,” ütles Riisalu. Tema sõnul on Selveris praegu umbes 70–80 Ukraina päritolu toodet, nende hulgas on kiirtoitu, maiustusi, hoidiseid, tervisekaupu, mahlasid ja veine.

Riisalu lisas, et Ukraina pärit­olu Odessa vahuveinidega ja Massandra veinidega on tekkinud väike tarneraskus, kuid see ei ole tingitud toodete hüppelisest populaarsuse kasvust, vaid sellest, et toodete kättesaadavus tehasest ei ole piisav.

Kuna Selver on eestimaine kett ja kauba valikul on suur osa kodumaisusel, siis on Riisalu sõnul Vene toodete arv sortimendis väga väike. Seega poleks tema sõnul ka Selveris Vene toodete boikott nähtav ja üldisele foonile see suurt mõju ei avaldaks.  Selveri kaupade seas on Vene tooteid sadakond ja nende müük on Riisalu andmetel stabiilne, müüginumbrite kõikuvus on tingitud kampaaniatest.

Ukraina tooted siingi populaarsed. Rimi Eesti Food ASi pressiesindaja Katrin Batsi sõnul on ka ­Rimis Ukraina toodete arv viimasel ajal kasvanud ja nende müük on sel aastal võrreldes poole aasta tagusega suurenenud 8,5 protsenti. “Me ei kirjutaks seda patriotismi arvele, pigem on selle taga Ukraina päritolu toodete juhuslik kasv ehk siis me pole neid võtnud sortimenti päritolu, vaid toodete heade omaduste tõttu,” selgitas ­Bats. Vene päritolu toodete müügis tema sõnul erilisi muutusi näha ei ole.

Batsi ütlust mööda on Rimi sortimendis päris suur hulk nii Vene kui ka Ukraina tooteid ja mõlemal on ostjaskond olemas. “Need leitakse kenasti üles ning erilist tähelepanu me neile seni pole pöörama pidanud,” ütles ta. Samuti pole Batsi sõnul Rimil olnud vajadust toodete sortimenti lisamisel jälgida üksnes kauba päritolu, sest klient otsib toidupoest eelkõige sellist kraami, mida on harjunud tarbima või mis talle meelepärane on.

Maxima kommunikatsioonijuhi Erkki Erilaidi sõnul on Maximas müügil küllaltki palju Ukraina tooteid. “Neid on meilt kogu aeg aktiivselt ostetud ja nende käive kasvab,” ütles Erilaid ja lisas, et müük kasvas ka enne kriisi. Enim ostetakse Maximast Ukrainast pärit kastmeid ja maiustusi.

ABC Supermarketsi juhatuse liikme Andres Põllu sõnul pole nende kaupluste varustamisel Vene ja Ukraina kaupadega häireid täheldatud. Samuti pole ABC Supermarketsis märgatud muudatusi klientide ostueelistustes. “Me ei ole oma kaupluste sortimendis teadlikke kaupade päritolumaapõhiseid muudatusi teinud, jätame tarbijale võimaluse teha talle sobivad valikud,” märkis Põld.

Eesti Kaupmeeste Liidu juhatuse liikme Marika Merilai sõnul ei toimu kaupluste sortimentide kujundamine ja otsuste vastuvõtmine iga päev, vaid seda tehakse mingiks perioodiks, samuti tehakse seda iga kaubagrupi puhul erinevalt. Kaupmeeste liidu ettevõtetes pole Merilai sõnul olnud mingeid muutusi seoses kaupade päritoluga.