Idufirmad raputavad arusaama ettevõtlusest

Kõige laiemalt muudavad idud noorte arusaamist ettevõtlusest. Võimalus oma looduga inimeste harjumusi muuta või üleilmsed edulood oma asja ajamise rahakstegemisest näitavad veenvalt, et kirg võib anda sissetuleku – ei pea tingimata end bürookuubikusse sulgema või liini ääres teiste eelistuste järgi ning nende hüvanguks rabama.

Oma firma loomine on lihtne – ettevõtlusse sisenemiseks pole vaja pinke ja palju raha, vaid arvutit ja idee peale kaasa noogutavat innustunud sõpra. Alustamiseks vajalikud finantsidki saab küsida kas lähikondlastelt, võistlustelt, arengule hoogu sisse müksavast kiirendist või leida investor.

Töö küll, aga lahe. Start-up’indus on lõbus. Selles vallas toimub pidevalt sündmusi, avatakse kiirendeid siin- ja sealpool piiri. Juba jalad alla saanud tegijad pakuvad töötajatele peale kihvti kontori ka head palganumbrit. Raha ei ole noorele kõige olulisem, näiteks tööstuses võib insener samuti hästi teenida, kuid tuhandeid vabu hästi kinni makstud töökohti on raske täita.

Nii kujundavad uued ettevõtjad arusaamist motivatsioonisüsteemidest. Avalikkuseni jõuab iduäri särapool – ulmesummade eest ülesostmised, klantspildid kadedust tekitavatest büroodest ning jutud, kuidas selles kaasalöömine ongi kõik üks mäng.

Glamuurile eelneb aga ropp töö ja higistamine enda tõestamise nimel. Alguses on tööd rohkem kui sissetulekut, kuid need riskid võetakse tuleviku kasumi lootuses näiteks kaas­rabajatega ettevõttes osalust jagades, mis paneb rahakoti sisu otseselt panusest sõltuma.

Töö kui meeleseisund. Äripäeva aasta ärimees 2013 Taavet Hinrikus ütleb, et uue põlvkonna ettevõtjatele tähendab töötamine meeleseisundit, mitte kellast kellani toimetamist. Oma näo järgi karjääri kasvatamine võimaldabki enda heaks tööle panna kõik vanemale põlvkonnale häiriva, nagu kahanev keskendumisvõime, pidev saadaval ehk internetis olemine ja asjalt asjale hüppamine.

See kõik esitab väljakutse senistele, nn traditsioonilistele äridele, kes töökäte pärast ahvatlevamate konkurentidega kandideerima peavad. Idud mõjutavad ka nende tulemusi ja edu. Selle aasta lõpuks töötab idufirmades kuni poolteist tuhat inimest. Ennustan, et järgmise viie aasta jooksul see näitaja vähemalt kümnekordistub ja Äripäeva TOPidest leiame vähemalt paarkümmend idufirmat praeguse paari asemel.