Planeerimisseadus tekitab erimeelsusi

Eelnõu eesmärk on teha uus ja korrastatud planeerimisseadus. Lisaks juba kehtivas seaduses olemasolevatele üleriigilisele, maakonna-, üld- ja detailplaneeringule on eelnõus uute liikidena välja toodud riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud, mida nõuavad riigi või rahvusvaheliselt seisukohalt tähtsad ehitised.

Arhitektide liidu eestseisuse aseesimees Peeter Pere märkis arutelul, et planeerimisseadust tuleks hoolega arutada ja kõik teemad läbi mõelda, sest seadus paneb paika ruumilise arengu paljudeks aastateks. “Ruumiline planeerimine kui sisuline tegevus peaks olema läbimõeldud ja terviklik. Kui meie kujundame keskkonna, siis keskkond kujundab hiljem meid ennast,” kasutas Pere Churchilli mõtet. Ta rõhutas, et ruumilises planeerimises tehtud vead mõjutavad inimesi pikka aega.

Oskusteave laiali valgunud. Ruumialane kompetents on Pere sõnul laiali paisatud ning puudub üks institutsioon, kus arhitektuur, ehitus ja sellealane oskusteave kokku võiksid saada. “Riigil pole vastavat võimekust. Ruumiline planeerimine on siseministeeriumis, loodusliku keskkonnaga seonduv keskkonnaministeeriumis, arhitektuur kui kunst kultuuriväärtuste ametis, riigile ehitiste tellija rollis on Riigi Kinnisvara või muu vara valitseja jne. Sellise killustatuse puhul ei tekigi terviklikku arengut,” rääkis ta. “See pole kriitika asutuste aadressil, vaid see on süsteemi probleem. Näeme vajadust kompetentsikeskuse järele,” rääkis Pere.

Tema sõnul on arhitektide liit käinud välja ka sellise institutsiooni loomise kontseptsiooni. “Peame silmas pädevat nõuandvat institutsiooni, mitte käskivat bürokraatlikku suurte kuludega asutust,” täpsustas Pere.

Maastikuarhitektid rõhutavad asustuse suunamist. Maastikuarhitektide liidu liige arhitekt Mart Hiob möönis, et nad toetavad arhitektide liidu ettepanekuid, ning tõi välja kaks murekohta. Esiteks peaks Hiobi sõnul pöörama tähelepanu detailplaneeringu eelnõu puhul asustuse suunamisele. “Mõistlik oleks ära näidata tiheda ja hõreda asustusega kohad, praegu näidatakse seda kaudselt,” märkis ta.

Teiseks tuleks tema veendumuse järgi üle vaadata detailplaneeringu põhimõtted. Detailplaneering tehakse tavaliselt siis, kui ruumi mõju on tugev ja see puudutaks paljusid inimesi. Detailplaneeringu kohustuse nõuded on tema hinnangul peamiselt hoone püstitamisel linna. “Kuid Eestit kujundavad ka muud kohad kui ainult linnad. Meie külad on muutunud, kuid need ei tohiks muutuda nii palju ilma detailplaneeringuta. Detailplaneeringutest lubatakse üldjuhul kergesti loobuda,” rääkis Hiob.

Linnade liit: seadus ähmastab. Linnade liidu esimees Anne Läns ei nõustunud, et iga hoone ehitamiseks tuleb teha tingimata detailplaneering. “Detailplaneeringust saab loobuda vaid erandjuhtudel, omavoli siin tekkida ei saa. Minu jaoks on kogu protsessi käigus ainuke selge asi see, et töörühm on teinud tublit tööd ettepanekute analüüsimisel ja vastuste andmisel – see on tunnustust väärt. Planeerimisseadust sellisena, nagu see laual on, on aga raske toetada. Meie hinnangul see pigem ähmastab kui selgitab,” rääkis Läns.

Tema sõnul on eelnõu puhul hindamata ka selle mõju kohalikele omavalitsustele. Samuti on eelnõus erisused riigilõivudes. “Kui keegi saab lisakohustusi, siis mis allikatest toimub nende finantseerimine? Me keerame kogu süsteemi pea peale, kas need muudatused lahendavad probleeme või tekitavad neid juurde?” tõstatas Läns küsimusi.

Ministeerium uut institutsiooni ei poolda. Siseministeeriumi planeerimisosakonna koordineerimise osakonna juhataja Martina Proosa sõnul vaatas ministeerium veel üle hoonestusloa ja mereala planeerimise osa ja proovis neid paremini ühildada.

“Kui on olemas merealaplaneering ja seal jäetakse maid ka vastavateks otstarveteks, siis hoonestusluba peaks vastama merealaplaneeringule. Ei tohiks olla nii, et hoonestusloaga hakatakse merealaplaneeringut muutma,” rääkis ta.

Proosa möönis, et kompetentsikeskust pole vaja, sest siseministeeriumi all on see juba olemas. “See vajaks lihtsalt rohkem inimesi. Ülesandeid, mis arhitektide liit on kompetentsikeskusele pannud, täidabki siseministeerium,” rääkis ta.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduste osakonna juhi Kaupo Heinma sõnul ei kavatseta mereplaneeringute reegleid lõdvemaks lasta.

“Mere süvendamise puhul, on see veekogus 10 000 kuupmeetrit, kui tegevus ületab seda, siis on keskkonnahindamine kohustuslik. Kui keskkonnahindamine on kohustuslik ja seda läbi ei viidud, siis on väljastatud luba või haldusaktid kehtetud. Kogu tegevus on olnud sel juhul ebaseaduslik. Planeerimisseaduses seda osa ei muudeta,” kinnitas Heinma.

Kallas: oleme saanud mitmeid murekirju. Riigikogu majanduskomisjoni poolt arutelu läbiviija rollis olnud Kaja Kallase sõnul on komisjonile laekunud murekirju. Inimesed ja asumiseltsid on olnud mures, et kohalikud omavalitsused hakkavad äkki omavolitsema, kui saavad ehitada ilma detailplaneeringuta, teiseks murekohaks on olnud omavalitsuse halduskoormuse kasv.

Riigikogu liige Kalev Kallo märkis, et uue planeerimisseadusega kohalike omavalitsuste finantskoormus kasvab.

“Osa paragrahve on kirjutatud nii, et mõista võib kahte või kolme moodi, meie arendajad leiavad sealt alati ühe mooduse ja see tähendab edaspidi kohtuskäike,” märkis Kallo.

Endine regionaalminister Siim Valmar Kiisler märkis, et  arendajad maksavad planeeringuid tihtilugu ise n-ö kinni. “Et arendaja saaks ehitada kaubanduskeskuse, pigistab omavalitsus tema käest välja ka lasteaia ehituse,” tõi Kiisler näite.

Ta rõhutas, et seaduseelnõu tuleb vaadata ennekõike ikka arendaja, ettevõtja ja eraisiku vaatepunktist, mitte mõelda vaid sellele, kuidas riigi­struktuuride elu kergemaks teha.

 

Planeerimisseaduse eelnõu punkte

Olemasolevate majade vahele saaks üksikelamu ehitada detailplaneeringuta. On vaja ainult naabrite nõusolekut ning tuleb järgida piirkonna hoonestuslaadi ja üldplaneeringut.Detailplaneeringuta saaks maja laiendada, kui laiendus jääb alla ühe kolmandiku maja mahust.Dokumente menetletakse elektroonilise registri kaudu ja kui vaidlusi pole, siis ei tohiks ehitusloa saamiseks minna üle 30 tööpäeva.Keerukate ja suurte ehitiste puhul ehk loakohustusega ehitustegevuse korral, pädevusnõudeid karmistatakse.Riigi eriplaneering – see uus menetlusliik luuakse riigile või rahvusvaheliselt tähtsate ehitiste planeerimiseks.Territoriaalmere ja majandusvööndi kasutus planeeritakse üleriigiliselt.