E-tervise süsteemi peaks liitma tervisejälgimise info

Aasta algul sai e-tervise süsteem karmi kriitikat. Riigikontroll esitas küsimusi, miks pole e-tervis täielikult käivitunud ja miks on seal nii vähe andmeid. Tähelepanu oli kindlasti õigustatud, sest raviotsuseid tehakse terviseinfo põhjal ning selle piisav ja õigeaegne kättesaadavus on kvaliteetse teenuse eeltingimus. Siiski ei kuulutaks e-ter­visele veel moratooriumi, vaid vaataks, kuidas senitehtuga edukalt edasi minna.

Seadmed ja rakendused. Kohati tundub, et inimesed on terviseandmete kogumisel usinamadki kui riik. Üha enam levivad kaasaskantavad seadmed, mis aitavad distantsilt jälgida näiteks südamerütmi, veresuhkrut või une kvaliteeti, tellitakse geeniteste. Kuigi nende kvaliteet varieerub, on maailmas üle 90 000 tervise­alase mobiilirakenduse. Tervisejälgimise turule hinnatakse mitmekordset kasvu ning sinnapoole vaatavad nii telekomifirmad, suured mobiiltelefonide tootjad kui ka väikeettevõtted. Eestiski on mitu kliinikut loonud lahendusi, mis aitavad distantsilt tervisenäitajaid jälgida või patsientidele IT-võimaluste abil kiiremini ravi pakkuda.

Tervisega seotud otsusteks kasutatavate andmete koondamine peaks toimuma süsteemselt ning kogutud info peaks olema selle tarbijatele (arstid, õed, patsient ise) lihtsalt hoomatav. Selle saavutamiseks tuleks kogu eelnevat ühtselt suunata, luues ühenduspunktid inimeste tervisejälgimise, raviteenuste, tehnoloogiaettevõtete ja riikliku tervishoiumudeli vahele. Nii info kogumisel kui ka kasutamisel saavad olla abiks inimkeskselt disainitud IT-­rakendused.

Vaja on selget strateegiat. Sellise “teenuste interneti” loomiseks on vaja selget strateegiat e-tervise edasiarendamiseks. Kui seni oli riik suurte baasteenuste käivitaja (digiretsept, digilugu), siis järgmises faasis saaks olla uute rakenduste juurutamiseks võimaluste looja. Pakkudes seejuures head infotaristut ja sujuvat ühendumist ravisüsteemiga ning tagades lõppteenuse ohutuse.