Tööstus. Pikaajaline töö

Pehme mööbli tootja Bellus Furniture OÜ juhatuse liikme Rolf Kristian Relanderi sõnul teeb ­Euroopa üldine majandusseis eksportimisvõimaluste kasvu prognoosimise raskeks.

Ekspordimahu areng sõltub tema sõnul sellest, kuidas lähiriikide majandus taastuma hakkab. Seetõttu on Bellus Furniture’il lähiajal põhifookuses pigem mahu hoidmine ning valmisolek hetkeks, mil turud taas tõusule pööravad.

Ühiskondlike ruumide sisustamisega tegeleva ASi Standard juhatuse liige Enn Veskimägi on optimistlikum. Veskimägi sõnul plaanitakse tänavu ekspordi mahtu suurendada 25–30%. Esimese kvartali tulemuste põhjal liigutakse praegu ­õiges suunas.

Mööblidetaile tootva ASi Sirje juhataja Allar Toomiku sõnul on ettevõttel soov tootmismahtu kasvatada. Möödunud aastal eksportis ettevõte kogutoodangust 98%.

Uusi eksporditurge leitakse nii ise kui ka klastri kaudu. Kindlaid sihtturge mööblitöösturitel seatud pole, kuna paljuski on eksport projektipõhine ning haaratakse kinni kõikidest ekspordivõimalustest. Standard ekspordib nii Skandinaaviasse kui ka Lääne- ja Ida-Euroopasse.

Samas on eksporditud ka Kesk-Aafrikasse ning uute turgudena saab nimetada Omaani ja Saudi Araabiat, kus on allkirjastatud esimesed lepingud hotellisisustuse tarnimiseks.

Bellus Furniture keskendub rohkem lähiriikidele, kuna pehme mööbel on mahukas kaup, mistõttu lähiriikidesse on seda otstarbekam transportida.

Relanderi sõnul on ekspordivõimaluste otsimine järjekindel pikaajaline töö, kus kiiresti ei juhtu üldjuhul midagi. Bellus Furniture tegutseb korraga mitmel turul ning uute ja olemasolevate klientidega tegeletakse iga päev. Veskimägi kinnitas, et lisaks püsiklientidele tuleb pidevalt turgu jälgida ning uusi kliente otsida.

Toomik ütles, et nende peamine ekspordisiht on juba üle 20 aasta olnud Rootsi. Kuna Rootsi minev toodang moodustab kogutoodangust 97%, pole uusi turge juurde otsitud.

Eesti Mööblitootjate Liidu juhatuse esimehe Tiit Kolgi sõnul pole mööblitootjatel keerulisem välisturgudele siseneda kui teiste valdkondade tootjatel. Liidul on mitu liiget, kes on paari aastaga üles ehitanud suurepärased suhted välisturul ning müük käib.

Ekspordivõimaluste otsimist lihtsustab Eesti Mööblitootjate Liidu algatatud mööblitootmise klaster, mida toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Möödunud aastal külastati klastri kaudu messe ja käidi Kasahstanis. Sel aastal on samuti plaanis osavõtt messidest, ärimissioonid, koolitused ja muud üritused.

Kolk lisas, et kuna eksport eeldab ka mööblitootjate koostööd, aitab liit kaasa ka selles plaanis. “Näiteks üle aasta korraldab liit Eesti Mööblikonverentsi, mille fookuses on mööblitootjate aktuaalsed probleemid,” selgitas ta.

Skandinaaviast rohkem üksiktellimusi. Uudseid trende mööblitööstuse ekspordis nimetada on keeruline. Ainult Relander toob välja, et partiid muutuvad üha väiksemaks ehk rohkem nõutakse üksik­tellimusi, mis on tehtud kliendi soovi järgi.

Samuti toob ta välja Skandinaavias tekkinud iseärasuse, et poed on hakanud jagunema kaheks: traditsioonilised mööblipoed versus uued tõusvad internetipoed. See muudatus on Relanderi sõnul alles algusjärgus, mistõttu lähiaastatel võib arvatavasti oodata palju muutusi nii klientide kui ka poodide käitumises.

Kolk lisas, et ekspordis on järjest suurem osakaal pehmel mööblil ja madratsitel. Langevas trendis on traditsiooniline masstoodetud mööbel.

Ekspordi osakaalu ning mahu suurendamine nõuab investeeringuid. Nii Bellus Furniture kui ka Standard on juba teinud mitu olulist ja suuremahulist investeeringut nii tehnoloogiasse kui ka seadmetesse, mistõttu lähiajal suuri oste enam ei planeerita.

Ka ASil Sirje on suuremad hädavajalikud investeeringud tehtud, kuid siiski on lähiaastatel plaanis seadmeparki uuendada.

Investeeringutele kulutatud summadest ei taheta täpsemalt rääkida. Küll märkis  Toomik, et lähiajal investeeritav summa sõltub selle aasta majandustulemustest ning valitsuse suhtumisest ettevõtjatesse.

Investeeringutest suuremaks mureks tööjõupuudus. Ent investeeringud pole mahu suurendamisel peamine takistus, vaid muret tekitab pigem tööjõud. Kvalifitseeritud tööjõu leidmine on saanud taas probleemiks, sest ekspordi mahu kasvatamisega kaasneb ka täiendav vajadus oskustööjõu ja spetsialistide järele.

AS Sirje koolitab uusi töötajaid kohapeal ise, siiski on tööjõu leidmine muutunud päevast päeva raskemaks. Ka Relander lisas, et kuigi tootmise efektiivsemaks muutmine aitab tööjõuprobleemi mingil määral leevendada, tuleb paljuski oma töötajaid ise koolitada.

Veskimägi lisas, et tööjõuprobleem pole takistuseks ainult mööblitööstuses, vaid tööjõuküsimus on probleemiks kogu riigis.

Kuidas seda olukorda tervenisti lahendada, pole võimalik öelda. Küll aga aitab probleemi lahendamisele kaasa Eesti Mööblitootjate Liit, kes propageerib kõrg- ja kutseharidust, et kindlustada nii spetsialistide kui ka kutseoskustega töötajate pealekasv.

Ekspordi maht kahekordseks

Eritellimusel disainmööblit tootva Radis OÜ juhatuse liikme Mauri Abneri sõnul on plaan tänavu ekspordimahu kahekordistada.

Kuna eksporditurul on ettevõte olnud ainult viimased paar aastat, on firmal võimalus astuda suurte sammudega.

Ekspordivõimalusi otsitakse messidelt ning virtuaalkeskkondadest. Kord aastas käiakse Kölni mööblimessil, kust on leitud huvilisi üle maailma. Samuti tutvustatakse oma tooteid virtuaalkeskkondades, mis on seotud messide, tootedisaini või sisekujundusega.

Abneri sõnul nõuab eskpordivõimaluste otsimine eelkõige järjepidevust, et tekiks vajalik usaldus.

Radise peamine ekspordinipp on põnev tootedisain, mis tõmbab tähelepanu. Radis toodab vineerist mööblit, kus toodete juures on oluline ka transpordikulu vähendav flat-pack-võimalus ehk selle saab õhukeseks kokku pakkida. Seetõttu on vineerist riiuleid võimalik müüa ka näiteks Jaapanisse ning kiiktoole Kanadasse.

Turg valib ise silma jäänud toote. Radise peamisteks sihtturgudeks on kujunenud Saksamaa ja Prantsusmaa, kuid praegu on kavatsus ka Suurbritannias müüki suurendada. Abneri sõnul nad sihtturge ei vali, vaid pigem valib sihtturg neid.

Näiteks on Suurbritannia edasimüüjad, eelkõige e-poed Wayfair ja Amazon, nende juurde ise tulnud, sest nad on tooteid mujal märganud.

Investeeringute kohalt on Radis keskendunud tootearendusele, müügile ja turundusele.

Tootmist soovitakse üha rohkem sisse osta partneritelt, kes oskavad paremini toota ning kel on piisavalt vaba ressurssi. Seetõttu pole tööjõuprobleem Radise puhul aktuaalne.

Küll aga on ettevõte rõõmus selle üle, et koostööpartnerid on suutnud kvalifitseeritud tööjõudu hoida ning loodetavasti see ka jätkub.

Abneri sõnul on nad ise õnnelikud selle üle, et Eestis on ­aina rohkem põnevate ideedega tootedisainereid, kellega koostööd teha.

Asjatundlikkus aitab

Mööblitootja Suwem turundusjuhi Maris Saarpuu sõnul on ettevõtte ekspordi taga stabiilne äri ning sihikindel ja järjepidev tegutsemine.

Tema sõnul on nad pikki aastaid on oma asja ajanud ning sellega ka silma paistnud.

Eesti ühe suurema mööblitootja turundusjuhi sõnul plaanitakse tänavu käivet kasvatada 10 protsenti, millest suur osa tuleb tänu ekspordi suurenemisele.Suwemi toodang on praegu saadaval Saksamaal, Hiinas, Iisraelis, Hispaanias, Rootsis, Soomes, Šveitsis, Ukrainas, Poolas, Lätis ja Leedus. Siseneda soovitakse veelgi enamatesse Euroopa riikidesse, sihikul on Inglismaa.

Saarpuu sõnul on mööbli puhul ekspordivõimaluste otsimine suhteliselt sarnane teiste valdkondadega. “Tuleb jälgida kategooria aktiivsust ja mahtu, analüüsida konkurentsiruumi ning mõista kliendi ootusi,” loetles ta.

Saarpuu sõnul saab seda kõike tänu messidele teha võõral turul mugavalt ja kompaktselt. Seal nähtud pilt, kogetud elamused ja leitud kontaktid on järgmiste sammude ja investeerimisplaanide aluseks.

Rolli mängib soovitus. Saarpuu tõi välja, et lisaks sellele on veel ka n-ö passiivne võimalus välisturgudel kontakte luua – riputada üles ettevõtte koduleht või rajada e-pood.

“Sellisel juhul peaks nii koduleht kui ka e-pood kõnetama inimest kohalikus keeles, et tekiks kontakt. Lastetoamööbli müük on paljuski emotsiooni müük ning mängulisus on võtmesõna,” selgitas ta.

Saarpuu rõhutas, et võõral turul võimaluste leidmine ei ole kerge töö: tuleb omada selget toote või teenuse eelist ja argumente, mille edastamiseks tuleb leida õige kontakt. Kui koduturul sõltub õnnestumine sellest, kes keda kuivõrd tunneb, siis välisturul tulevad mängu traditsioonilised turundusvõtmed: õige aeg, koht, kontakt, hind, lugu, kompetentsid.

Saarpuu rõhutas, et selles valdkonnas tegutsevate inimestega tuleb hoida häid suhteid. “Soovitusel on jõud ja personaalsel kontaktil väärtus,” lisas ta.

 

Viis aspekti, mis aitavad ekspordile hoogu anda

Toote disain, mis tõmbab tähelepanu.Turu pidev monitooring.Messikülastused, mis aitavad analüüsida konkurentsi­ruumi, mõista kliendi ootusi ja leida uusi kontakte.Virtuaal­kesk­konnad, nagu firma koduleht või e-pood.Investeeringud turundusse, kaubamärgi tutvustusse.