Majanduskasvu sepitsedes hüppasime hoopis allapoole

13. mai 2014, 00:00

Väga ootamatu oli statistikaameti teade, et Eesti SKP tänavu esimeses kvartalis mitte ei kasvanud, vaid hoopis kahanes 1,9 protsendi võrra võrreldes aasta varasemaga. Nüüd oleks vaja selgeks saada, miks Eesti sellise anomaalselt teistsuguse tulemuse saavutas.

Majanduslangus on õigupoolest nii üllatav, et seda on isegi keeruline hinnata. Peale selle, et tegemist on negatiivse üllatusega. On selge, et sellist langusnumbrit ei saa otsustajad lihtsalt tähelepanuta jätta. Asjaomaste institutsioonide ülesanne on klaariks teha, miks tulemus selliseks on osutunud. Ja sellest ka teavitada.

Mõistetav on rahandusministeeriumi soov säilitada optimismi. Kiire reageeringuna asuti selgitama, et tegu on reaalmahu langusega ning usutavasti nominaalselt majandus kasvas. Reaalkasvu omakorda pärssisid vähene energiatarbimine sooja talve tõttu, endiselt tagasihoidlik nõudlus Eesti ekspordi järele ja kinnisvara hinnatõus. Loetelu kõlab peaaegu nii, et mõni aeg tagasi oleks võinud sinna lisada ka ülemaailmse imperialismi. Tegelikud probleemid ja põhjused tunduvad olevat siiski märksa laiemad või keerukamad. Need tuleks kindlasti välja tuua, samuti nende võimalik mõju majanduse edasisele kasvule.

Ligi kaheprotsendiline majanduslangus pani isegi mõtlema, kas tegemist ei või olla suisa arvutusveaga. Või siis sellega, et paar-kolm suurt ettevõtet, näiteks kümnendiku Eesti ekspordist andev Ericsson Eesti, on lihtsalt oma andmed esitamata jätnud. Ilmselt pole aga sõnumitoojaks olevat statistikaametit põhjust vigases arvutamises kahtlustada.

Hämmastav on selletaoline langus ka Eesti lähiriikide majandustulemusi silmas pidades. Näiteks kasvas Läti ja Leedu majandus samal ajal vastavalt 2,8 ja 2,9 protsenti. Seejuures oli lätlaste jaoks koguni pettumus, sest loodeti kolmest protsendist enamat. Samuti on suuremat või väiksemat kasvu näidanud Rootsi ja Soome ning isegi Venemaa.

Miks siis Eesti ikkagi järsult vastuvoolu ujus? Energeetika on kahtlemata oluline valdkond, ent nii suure mõju korral peaks vist külmadel talvedel Eesti majandus suisa õitsele puhkema. Pealegi oli ju enam-vähem sama soe talv ka Lätis ja Leedus.

Enamasti on ikka nii, et tõusu või langust on trendina ikkagi n-ö õhus tunda, tulemused näitavad lihtsalt selle numbrilist suurust. Praegu ei tundunud langust kuskil. Kõik läks vastupidi – ootasime kõigi prognooside kohaselt plussi, aga tuli hoopis miinus. Võimalik, et tegu oligi üksiku äärmiselt anomaalse kvartaliga, mis kogu tänavuse aasta majandustulemustele tõepoolest suurt mõju ei avalda. Seda ei saa aga enne väita, kui languse sügavamad põhjused on selgemaks saanud. Kuna SKP kiirhinnang arvestati kokku tootmise põhjal, siis usutavasti tarbimise ja sissetuleku meetodil tehtav kalkulatsioon parandab seda. Iseasi, kas see majanduskasvu päris nullini veab.

Hoiatus riigieelarvele. Kuna riigieelarvegi juures on arvestatud mitmeprotsendise kasvuga, on oluline lisaks majanduslanguse põhjustele ka selle võimalikke järelmõjusid analüüsida. Näiteks selle järelmõju maksulaekumisele, mis praegu tundub normis olevat. Isegi kui rahandusministeeriumi hinnangul praegu põhjust suuremaks paanikaks ei ole, on selge, et hoiatus eelarvele on antud.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. May 2014, 18:59
Otsi:

Ava täpsem otsing