Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Palgapeitus korruptsiooni ei enneta
Riigitöötajate palkade avalikustamine on olulisemaid vahendeid, kuidas kontrollida maksumaksja raha kasutamist. Tänavu on aga riigifirmades makstavatest palkadest ülevaadet saada erakordselt raske.
Varem avaldas majandusministeerium koondtabelina kõikide oma haldusala firmade juhtide tasud. Nüüd seda kohustust enam pole ja vabatahtlikult ei kipu keegi palku avaldama. Positiivne näide on siseministeerium, kes avaldas Andmevara palgad, ja lausa loogiliste võrreldavate tabelitena.
Juhtide tasusid tuleb nüüd otsida kolmest kohast. Esimene lootus on haldava ministeeriumi koduleht, seejärel ettevõtte enda koduleht, kus enamikul pole palkade kohta üldse infot, ja seejärel majandusaasta aruanne. Aruannete esitamisega on aega ja osal on need veel esitamata. Või on aruandes kõikide töötajate palgakulu kokku arvestatud. Kui ka on välja toodud juhatusele makstud tasu, ei ole sellest kuigivõrd kasu, kui juhatuses on kolm inimest.
Arusaamatu uus kord. Palgainfo leidmine on muutunud sama hästi kui võimatuks pärast korruptsioonivastase seaduse muutmist.
Uue korra järgi avaldatakse ametiisikute sissetulek nüüd vaid siis, kui selle inimese puhul on – tsiteerides justiitsministeeriumi nõunikku Tanel Kalmetit – “hinnatud sellise avaldamise vajalikkust korruptsiooniennetuse eesmärgist lähtudes”.
On arusaamatu, kes seda korruptsioonikartust hindama peaks. Soodsa pinnase korruptsioonile loob ju nimelt see, kui avalikkus ei tea, kust ja kui palju riigiettevõtete juhid töötasu saavad.