Karjäär pausile ja reisima

2000. aastatel oli Siim Teller Eestis tuntud aktiivse ajaveebi kirjutajana. Ametlikuks töökohaks oli tal toona aga Skype. Tundub ideaalse kombinatsiooni ja ametiposti ning karjäärina, kuid 2009. aastal pakkis mees asjad, võttis aastaks aja maha ja läks reisima.

Firma muutumine soodustas. “Põhjusi oli mitmeid – olin ülikoolis õppimisest alates pidevalt töötanud ja Skype’is hakkas viis aastat täis saama, mis pani mõtlema, et mis edasi. Skype oli nende aastate jooksul märgatavalt muutunud, see kindlasti aitas kaalumisele kaasa,” rääkis Teller.

“Teiseks oluliseks võimaldajaks oli finantskohustuste ning siduvate isiklike suhete puudumine ning piisav rahasumma pangakontol, et endale mõnus seljakotiränd lubada.”

Sihtkohtade valikul lähtus ta sellest, et oleks võimalik tegeleda surfamisega. “Ookean ja lained on mind alati tõmmanud, ja korralikult lainetel surfima õppida oli suur-suur kihu. Teine suunav soov oli, et saaksin kulgeda rahulikus tempos, pigem rahulikult pikemalt mõnda kohta tundma õppida. Nii veetsin alguses Portugalis pea kuu, siis Nicaraguas, Indoneesias ja Tais olin kaks kuud, Vietnamis kuu. Vahepeal käisin Eesti suve nautimas.”

Käik ennetas kahetsust hilisemas elus. Kui rännak läbi, kaalus Teller Skype’i naasmist, kuid teda tõmbas väiksemate, alles alustavate firmade suunas. Teller sõnas muigamisi, et drastilisi muudatusi ta ei teinud, näiteks kirjanikuks saada ei plaaninud. “Edasine karjäär on liikunud veebi/mobiiliteenuste turunduse ja toote alal.”

Telleri kinnitusel on tal väga hea meel, et kunagi reisima läks. “Ilma oleks ilmselt alatiseks kahetsema jäänud, et midagi endale olulist jäi tegemata. Õppisin väikestest asjadest rõõmu tundma, natuke paremini kokkama, eriti just Aasia kööki, mis mu lemmik.”

Pisik erinevates maailma paikades elada jäi mehele sisse, juba mitu aastat on tema koduks olnud Suurbritannia pealinn London. “Mõtted mõlguvad ka teistes suundades,” lisas ta.

Rändamine avardas oluliselt silmaringi. Reisi­kihk on omane ka Eesti Energias arendusjuhina töötavale Leo Rummelile.

Mõne aasta eest andis ta tööandjale teada, et läheb pikemaks ajaks reisima.

“Ma olen nii kaua, kui ma mäletan, soovinud ühe korra elus teha pika reisi, et saada maailmale laiemat vaadet. See oli üks mu eesmärke elus. Kui olin töö kõrvalt kolme aastaga kaks magistrit ära teinud, tundus olevat õige hetk see eesmärk ellu viia,” märkis ta.

Reis laadis akud täis ja pani tagasi tulles tööle. Sihtkohtadeks valis Rummel Aasia, Lõuna-Ameerika ning Aafrika, sest soovis näha just vähemarenenud riike. “Lõpus olin juba pikemalt ühe koha peal, eestlaste juures Tansaanias, aga Eestisse tahtsin ikkagi tagasi tulla.”

Rummeli sõnutsi polnud tööle naasmine raske, ta edenes karjääriredelil ning oli pärast reisi puhanud ja täis tahtmist tööd teha.

“Kõige olulisem minu jaoks oli saadud tunnetus, et kui sain sellise reisiga ise hakkama, siis saan kõigega hakkama. Et ma olen oma elu peremees. Igapäevased argimured tunduvad nüüd palju tühisemad,” lausus Rummel kokkuvõtlikult. “Töö on praktiliselt stressivaba, kuigi teen sama palju – või isegi rohkem – kui enne. Maakera on palju väiksemaks jäänud.”

 

Millal vaheaasta võtta?

Marili Lenk, karjäärinõustajaKui noor pole gümnaasiumi lõpetades üldse huvitatud edasi õppimisest või ta tõesti ei ole leidnud endale seda sobivat eriala, siis pigem võttagi vaheaasta mõtlemiseks, mitte minna õppima midagi sellist, mis üldse huvi ei paku. Samas tasuks paika panna eesmärgid, mida aasta jooksul teha tahad, kuhu soovid välja jõuda. Sel moel on vaheaastast kasu.Võimalik on minna näiteks vabatahtlikuks välisriiki, mis annab erinevaid kogemusi ning ka võimaluse keelt praktiseerida. Noored leiavad ka palju muid variante, näiteks noorteprojektide ja -laagrite näol, samuti noortevahetused. Ka tavaline töötegemine kogemuste hankimiseks on paljude noorte seas populaarne. Palju informatsiooni erinevate võimaluste kohta leiab noor kindlasti Rajaleidja portaalist või oma maakonna Rajaleidja keskusest.Näiteks ülikoolilõpetajale on vaheaasta kasulik sel juhul, kui ei olemas veel kindlat töökohta ning ei olda ka päris kindel, kas õpitud erialal saab end Eestis piisavalt teostada ning areneda. Sellisel juhul võib vaheaasta võtmine olla kasulik, et vaadata mujal maailmas ringi või siis proovida teha hoopis midagi muud, mis ei seostu oma erialaga.Kui töötav inimene saab endale finantsiliselt lubada vahe­aasta võtmist näiteks eneseleidmiseks ja reisimiseks, siis on see igal juhul hea võimalus sellisel juhul, kui ollakse motivatsioonipuuduses või leitakse oma igapäevatööd tehes, et see ei ole see asi, mida tahetakse teha veel aastaid ja aastaid.Samas on vaheaasta võtmine töötavale inimesele suur julgustükk ning seda saavad lubada endale heal järjel olevad inimesed, kes aasta jooksul tööd teha ei plaani teha. Loomulikult on võimalus vaheaasta käigus ka raha teenida hoopis mõnes muus valdkonnas töötades.

 

Kuidas aasta vabaks võtta?

Kogu ja koonerda Raha tasub kindlasti varakult koguda, kuid reisides võib kulutada väga erinevalt. Kulusid on võimalik vähendada, kui osta odavaid lennupileteid portaalidest (näiteks orbitz.com), süüa ainult odavates söögikohtades või hostelites ise küpsetada. Hotellide ette broneerimine pole enamasti vajalik, välja arvatud suurlinnades, soodsad öömajad leiab üles reisijuhi järgi.Pigem karda, kui kahetse Vaktsineerimisi tasuks uurima hakata paar kuud enne.Ära ole hamster Vajalike asjade hulk peaks olema minimaalne. Mu reisikott kaalus minnes 16 ja tagasi lennates vaid 11 kilogrammi. Igaks juhuks riideid ja asju pole vaja võtta, sest neid saab alati osta. Enamasti odavamalt kui Eestist. Reisil ostetud asju saab koju saata postiga.