Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Palo: investorite pilk pöördub Ida-Virumaale
Kuigi Tallinnas vaadatakse Ida-Virumaad kui mahajäetud regiooni, on majandus- ja taristuminister Urve Palo sõnul seal siiski palju võimalusi ning tulevikus tahavad investorid sinna investeerida.
“Tallinnas vaadatakse Ida-Virumaale kui mahajäetud regioonile, kus miski ei toimu ega hakkagi toimuma. See ei vasta aga tegelikkusele,” sõnas Palo eile ajalehe Delovõje Vedomosti korraldatud ärikonverentsil Narvas.
Ida-Virumaal on palju eeliseid, mis teeb selle koha ettevõtlusele sobivaks, lisas Palo. “Ida-Virumaal on 6000 ettevõtet, kus töötab 70 000 inimest, seda on palju,” sõnas ta. “Majanduslikus mõttes on Ida-Virumaal suur potentsiaal ja just siia pööravad oma pilgu investorid,” märkis minister.
Raha otsib endale kohta. “Uskuge mind, leidub investoreid, kes tahaks siia investeerida. Tänapäeva maailmas on raha rohkem kui kohti, kuhu investeerida,” lisas Palo. Ta nimetas Ida-Virumaa eeliseks geograafilist asukohta, Venemaa piiri lähedust ning Peterburi maanteed, mis on head tingimused logistikaparkide rajamise jaoks.
“Ida-Virumaal on palju vaba maad, mis sobib tööstuse jaoks. Samuti on vaba kinnisvara, palju energiaressursse,” loetles Palo.
Ida-Virumaa meelitab ministri sõnul ka turiste. “Viimasel ajal on Ida-Virumaal kasvanud Venemaa turistide arv. Ida-Virumaal on mitu muuseumi, mõisad ja spaakeskused,” rääkis Palo.
Tema sõnul on küsimus selles, kas me oleme valmis ära kasutama Ida-Virumaa potentsiaali. “Kahjuks paljud noored inimesed lahkuvad Ida-Virumaalt ja külad surevad välja. Küsimus on selles, kas me peaksime elustama väiksemaid kohti või keskenduma suurematele linnadele?” küsis Palo.
Narva tööstus- ja logistikapargi juhi Vadim Orlovi sõnul luuakse sealses tehnopargis enam kui pool tuhat töökohta.
“Aastaks 2019 on eesmärk, et kogu tehnopargi territoorium oleks täis ehitatud,” lisas ta. “Narva on Eesti üks suuremaid tööstuskeskusi,” märkis Orlov majandusseminaril.
Aktiivne müük. Narva on Orlovi kinnitusel investorile atraktiivne ning maad ostetakse selleks, et rajada logistikakeskusi. “Selle edu taga on valmis toode: 2004.–2010. aastal me pakkusime aktiivselt regiooni ja linna,” rääkis ta.
“On ettevõtteid, kellel ehitus juba käib. Ja on ettevõtteid, kes plaanivad ehitust alustada,” kommenteeris Orlov.
Aastail 2004–2010 arendati tema sõnul Ida-Virumaal kuut tööstusparki, seda tänu valitsuse otsusele ja ELi rahale.
Tasub teada
Ettevõtted, kes on oma tegevuse toonud Narva
Estin Warehousing – tegutseb kaubamärgi Redmond all. Varustab Narvas asuva lao kaudu Venemaa piirkondi ja Baltimaid Hiina kodumasinatega. Esimene ettevõte, kes ostis Narva tööstuspargis maad. Ettevõttel on pinda 12 000 m2, aasta lõpuks palkavad juurde 35 inimest.
Febparts (Febbest) – rahvusvaheline autovaruosade müüja, kes hakkas Narva ehitama 20 000 m2 ladu. Loob 40 uut töökohta.
Westaqua–Invest OÜ (Akvafor) – veepuhastusseadmete ettevõte, mis ehitab 15 000 m2 lao ja loob 380 töökohta.
Emlak Eesti OÜ – Venemaa tööstuslike lakkide ja värvide tootja, investeerib Narva tehasesse umbes 3 miljonit eurot, aasta lõpuks loob 50 töökohta.