Eestil ja Soomel on kasu majanduste ühtesulamisest

Soomlastel on jällegi Eestiga seoses olnud mitmesuguseid hirme, millest enamik ei ole tegelikkuseks saanud.

Tänases Äripäevas ilmuv intervjuu mõjuka ­Soome ettevõtja Björn Wahlroosiga näitab, et me ei pea kõiges põhjanaabreid matkima, mõnes valdkonnas oleme hoopis ise soomlastele eeskujuks. Toimetus leiab, et mõlema riigi huvides on Eesti ja Soome majanduse  lähenemine ja ühtesulamine.

Eesti on pisike ja paindlik. Üks Eesti eelis on tööturu paindlikkus. Mõlemad riigid on kogenud kiiret palgatõusu, kuid probleemide ilmnedes on Eesti ja Soome reageerinud isemoodi. Erinevalt Eestist ei ole Soome suutnud kohaneda majanduskasvu aeglustumisega, see aga on pannud Soome keerulisse olukorda.

Soome kolm olulist ekspordisektorit (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, paberi- ja tselluloositööstus ning raskemetallitööstus) on viimastel aastatel haiget saanud. Nende probleeme on veelgi võimendanud jäik tööjõuturg.

Erinevalt Eestist ei ole Soome suutnud majandussurutise ajal palgataset langetada. Selle tulemus on paratamatult töökohtade kadumine või kohalike töötajate asendamine odavama võõrtööjõuga teistest Euroopa ­Liidu riikidest.

Eesti tugevused võrreldes Soomega on paindlikkus ja kiire reageerimisvõime. Töö­turu jäikus ning kulukate toetusskeemide loomine võiksid olla asjad, millest Eesti peaks Soome kogemusele tuginedes hoiduma.

Hea, et me Nokiat ei leidnud. Meie trump on ka majanduse mitmekesisus. Meil ei ole üksikuid domineerivaid ärisektoreid. Õnneks ei jõudnud Eesti leida oma Nokiat, see oleks võinud muutuda emalaevaks, mille uppumine halvab suure osa majandusest.

Nokia asemel on meil nüüd küll ­Ericsson, mis moodustab 10% kogu Eesti ekspordi­mahust, kuid see pole võrreldav kunagise ­Nokia olulisusega soomlastele.

Soomlane pole konkurent, ta on ­partner. Eesti huvides on võimalikult tihe seotus põhja­naabritega. Seetõttu tuleks meil soomlastesse suhtuda eeskätt kui partneritesse, mitte kui konkurentidesse. Tulevikuvisioonides on hoiatatud, et võime muutuda Soome tagahooviks, kuhu kolitakse tööjõumahukas allhange. On paratamatu, et mingil ajal oleme soomlastele eeskätt allhanke tegijate rollis, kuid just tihe seotus Soomega aitab sellest rollist kiiremini väljuda.

Konkurendi asemel Soomesse kui partnerisse suhtumine tähendab näiteks seda, et meil ei ole mõistlik murda piike selle üle, kummale poole Soome lahte pannakse püsti LNG-terminal. Terminali asukohast olulisem on sarnaselt elektriturgu ühendanud Estlinkiga ühendustoru rajamine kahe riigi vahele. Vaidlus LNG-terminali üle on küll ainult üks, aga see-eest väga hea näide selle kohta, kus koostöö ja koosmõtlemine käib pigem vaevaliselt ja mõlemad riigid kipuvad mõtlema liiga kitsa­rinnaliselt.

Ühiste huvide teadvustamine seob lähitulevikus niigi juba seotud majandused veel tugevamalt. Eeldatavasti  lõimuvad kahe riigi majanduse senisest veelgi rohkem juba lähi­tulevikus.