Maksan USAle makse sama palju kui Eestile

Eesti kiitis heaks liitumise Ameerika Ühendriikide valitsuse realiseeritava rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise (nn FATCA) lepetega, mille tulemusel hakkab Eestis edastama USAle infot nende kodakondsete pangakontode ja valduses või käsutuses olevate rahasummade kohta.

Selle kokkuleppe eesmärk on koguda teavet USA maksukohustuslaste kohta ja takistada maksude tasumisest kõrvalehoidumist. Maksu- ja tolliamet hakkab üks kord aastas USA-le infot edastama, ka pangad on kohustatud infot andma.  Kokkuleppe rakendamiseks töötab rahandusministeerium välja maksuvaldkonnas rahvusvahelist halduskoostööd reguleeriva seaduse.

Küsimustele vastab ameerika kodakondsusega Eestis tegutsev ettevõtja David O´Brock:

Seda ma ei oska öelda, kuid, kuna ma olen ameeriklane, siis ma pean igal aastal lisaks Eesti tulumaksudeklaratsioonile tegema ka USA oma. Seda peab tegema iga ameeriklane, ükskõik kui palju raha nad teenivad. FATCAga kaasneb ka üks teine paber, mis on sarnane ja mida tuleb ka igal aastal täita. Tuleb USAle teada anda, kui suure raha üle sul kontroll ja juurdepääs on, mitte ainult selle osas, kui palju sa omad.

Kui mina olen juhatuse liige ühes firmas Eestis ja mul on allkirjaõigus nende pangakontode peale, siis mina pean esitama USAle ka need kontod. Näitama, et mul on ka sellisele rahale juurdepääs. Kuna Molycorp Silmet on USA firma, siis pole meile see probleem, kuid, kui oleks tegemist mingi eraettevõte siin Eestis, siis ma ei tea, kas nemad tahavad USAle anda oma pangakonto andmeid?

Nüüd nõutakse ka seda, et pangad annaksid infot välja. Sellega on nii ja naa, pankadele tekitab see kindlasti lisatööd. Mõnede riikide pangad ei tahagi näiteks, et ameeriklastel oleks seal kontod.

Sellega kaasneb pangal liiga palju tööd. Ma saan aru, miks riik tahab seda teha. Nad tahavad kindlustada, et ma ei tegeleks siin raha- või maksupettustega. Kuid see tekitab palju pahameelt nii pankade tasemel, kes peaved sellepärast lisakulutusi tegema, kuid ka ameerika kodanikes. Kui seda plaani 2010. või 2011. aastal arutama hakati,  siis paljud ameeriklased muutsid oma kodakondsuse ära. Nad ei soovinud enam USA kodanikud olla, sest maksuamet oli nende hinnangul käest ära läinud. Ameerika on peaaegu ainuke riik maailmas, kes küsib makse, ükskõik kus maailmaosas sa siis tegutsed.  See on natuke liiga.

Mitte isegi see, aga mõned arvasid, et kui nad elavad Eestis, maksavad siin korralikult  makse, et miks nad peavad ka USAs veel maksma? Kui nad ei kasuta seal teid või sotsiaalsüsteemi.

Absoluutselt. Mina otsustasin nii perekondlikel põhjustel. Kui inimene annab  USA passi ära, eriti minu rajoonis, siis seal tähendab see seda, et sa oled reetur. Nad ei saa aru, et kodakondsusel ja rahvusel on vahe sees. Eestlased saavad sellest kenasti aru, aga kõik ameeriklased ei saa sellest aru. Et minu perekonnas oleks kõik hästi, siis ma maksan neid makse ja mitte vähe! (Naerab). Maksan USAsse sama palju makse nagu ka Eesti riigile.

Ma ei oska seda täpselt hinnata, mina oskan eraisiku tasandilt vaadata. Kuid, kui keegi tõesti ei taha makse USAsse maksta, siis ikkagi saab seda ka mitte teha. Piisab sellest, kui sa võtad juristi või abikaasa, kes pole ameeriklane ja seisad hea selle eest, et raha laekuks kõik nende kontodele. Ma kardan, et see kokkulepe praegu lisab bürokraatiat ja see tagasimaks, mida nad loodavad saada, et see ei realiseeru. Tegelikult võiks USA teha nii nagu Eestigi, kõik võimalikult lihtsaks.  Siis inimesed petavad ka vähem ja teevad vähem skeeme.

 

Mart Siilivask, Swedbank AS, pressiesindaja:

Eesti pangad hakkavad vastavalt FATCA nõuetele edastama Eesti maksuametile kõikide klientide andmeid, kelle kohta on alust arvata, et neil võiks olla maksukohustusi USA ees. Ennekõike tähendab see, et pank vajab informatsiooni kliendi maksuresidentsuse kohta - ehk klient peab teavitama, kui on USA maksukohuslane.

Tõenäoliselt võib pangateenuse kättesaadavus USA seostega klientide jaoks halveneda, kuna pangad võivad keeruliste protseduuride tõttu olla mitte huvitatud nende teenindamisest. Seoses kasvanud kuludega võib teenus minna nende jaoks ka kallimaks. Hetkel veel lõplikku FATCAga seotud kulude numbrit öelda on vara.

FATCA on iseenesest vaid üks mitmetest pankadele lisandunud või peagi jõustuvatest regulatsioonidest, mis toovad kaasa täiendavaid kulutusi. Tegevuskulude kasvu toovad kaasa ka erinevad Euroopa Liidu regulatsioonid. Kaudselt tähendab karimistuv regulatiivne keskkond paraku kõigi pangaklientide jaoks perspektiivis hiilivat hinnatõusu.

Aivar Rehe, Danske Banki tegevjuht:

Eesti otsus liituda Ameerika Ühendriikide Valitsuse poolt realiseeritava rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise (nn FATCA) lepetega on Eesti riigi poliitiline tahe arendada rahvusvahelist koostööd.  Pankadel kui eraettevõtlusel on kohustus leppeid järgida nii sisus kui tähtaegades.

Nimetatud lepe hõlmab piiratud arvu Danske Banki kliente ning peame teostama mõõdukas mahus panga- ja infotehnoloogilisi arendusi. Kliendisuhte alustamisel ei too leppe täitmine kliendile kaasa täiendavaid rahalisi kulusid. Klient peab andma pangale nõusoleku vastavate andmete edastamiseks USA ametivõimudele. FATCA leppe realiseerimisel mõju kliendi teenustasudele ei ole.

Eelnõu kohaselt ratifitseeritakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise ja välismaiste kontode maksukuulekuse seaduse rakendamise kokkulepe. Valitsus kiitis kokkuleppe eelnõu heaks 23. jaanuaril 2014 ja rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali kirjutas sellele alla 11. aprillil. Kokkuleppe alus on USA maksukuulekuse seadus (inglise keeles Foreign Account Tax Compliance Act, FATCA), mille eesmärk on koguda teavet USA maksukohustuslaste kohta ja takistada maksude tasumisest kõrvalehoidumist.

Maksu- ja tolliamet hakkab üks kord aastas USA-le infot edastama. Kokkuleppe rakendamiseks töötab rahandusministeerium välja maksuvaldkonnas rahvusvahelist halduskoostööd reguleeriva seaduse.

Kokkuleppe sõlminud riikide finantsasutused loetakse seaduse nõudeid täitvateks. Leppe sõlmimata jätnud riikide finantsasutusele võivad Ameerika Ühendriigid rakendada USA päritolu maksetelt 30 protsendi kinnipidamist.

Kokkuleppe sõlmimist kavandavad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Samasugust andmevahetust kavandatakse pikemas perspektiivis ka OECD ja ELi raames. Seadus on plaanitud jõustuma 30. juuni 2014. aastal.