Hotellid saavad vene turistide vähenemisega hakkama

Vene turistide arvu viieprotsendilist langust näidanud märtsikuu majutusstatistika on tekitanud küsimusi Eesti hotellimajanduse jätkusuutlikkuse kohta muutunud oludega Euroopas. Tõdemused teemal “mis teil viga, teil ju majad kogu aeg vene turiste täis” on asendunud küsimusega “kuidas edasi, kas saate ikka hakkama?”

Saame küll. Seda enam, et Eesti turismitööstus tervikuna, sealhulgas ka hotellid ei ole turundus- ja müügitegevuses oma korvi ainult Venemaalt pärit mune korjanud. Jah, sellele suunale on palju panustatud, kuid samas ei ole unustatud ka teisi lähiturge (Soome, Läti). Just need leevendasid märtsikuist turistidevoo vähenemist idanaabri juurest.

Ootuspärane aasta algus. Hoolimata kesisest märtsist võib aasta esimest kolme kuud ootuspäraseks lugeda, mida iseloomustab mõõdukas kasv nii hotellitubade täituvuses kui ka keskmises toa müügihinnas. Senisest väiksemat kasvu ennustavad meie piirkonnale ka Rahvusvahelise Turismiorganisatsiooni UNTWO analüütikud, kes prognoosivad Eestile turistide arvu kasvu 2,5% aastas.

Riigikogus mullu heakskiidu saanud turismi arengukava aastateks 2014–2020 näeb ette ööbimiste arvu kasvu prioriteetsetelt turgudelt (Soome, Venemaa, Läti, Rootsi, Norra, Saksamaa, Suurbritannia) ca kolmelt miljonilt ööbimiselt pea nelja miljonini aastaks 2020. Suurimat kasvupotentsiaali eeldatakse (ca 700 000 ööbimist) just Venemaa suunalt. Eelmisel nädalal oli hulk EHRLi liikmeshotellide esindajaid samuti Moskvas, et lõpptarbijatele suunatud messil MITF tutvustada  Eesti heatasemelisi hotelle ning meie toidukultuuri parimaid palasid.

Eks kinnitab seegi asjaolu arusaama, et hotellipidajatel on usk võetud suuna õigsusesse ja pikemas ajaplaanis ootus turistidevoo kasvu Venemaa suunalt.

Turismitööstus pole erand. Tagasilöögid ja mahtude vähenemine on majanduselu üks osa. Erandiks ei ole siin turismitööstus tervikuna ega ka majutusteenust osutavad ettevõtted. Meil ongi juba viimasel ajal hakanud liigselt juurduma arusaam, et hotellisektor tuleb muredeta toime. Probleeme nagu polekski, ehitad hotelli ja turistid koos rahakotiga muudkui tulevad, hinnast hoolimata.

Nii lihtne see muidugi pole ja (hinna)tundliku tegevusala keerukust oskavad kõige paremini hinnata oma töösse pühendunud hotellipidajad. Küll nemad juba teavad, kui haavatav see tööstusharu on. Statistikaameti tabelid vaid kinnitavad seda.