Maksustatud tulud ootavad endiselt avalikustamist

Taas jõuab kätte üksikisikute mulluste tulude deklareerimisest kokkuvõtete tegemise aeg nii, et maksutulud on ikka veel avalikustamata. Tulude avalikustamine kui hea vahend varimajandusega võitlemisel tuleks Eestis kindlasti kasutusele võtta.

Soomes on maksustatava tulu avalikustamine toiminud juba pikki aastaid ja selle oluline mõju on väljendunud just maksupettuste vähenemises. Samas ei kaasne igasügisese “palgapäevaga” põhjanaabrite juures mingit hüsteerilist uudishimupuhangut või üleüldist kadeduslainet, mida  peamiste vastu­argumentidena mainitakse. Ei levi ka kõlapinda leidvat kahtlust, kas ikka peaks tulude avalikustamisega jätkama või mitte. Sellele oleme varemgi viidanud, tehes ettepaneku tulude avalikustamiseks samamoodi ka Eestis.

Eesti ettevõtjad tajuvad maksuameti hinnangul praegu enam kui kunagi varem, et riik võitleb varimajandusega. Keskkriminaalpolitsei koosseisus alustas tööd majanduskuritegude büroo. 1. juulist peaks käivituma töötajate register, mis eeskätt ümbrikupalkade vähendamisele kaasa peaks aitama.

Kohati tajuvad ettevõtjad varimajandusega võitlemist isegi liiga tugevasti. Meenutagem kas või selget vindi ülekeeramist üle 1000euroste arvete deklareerimise kohustuse läbisurumisel. Hiljuti jäid aga ettevõtete juhatuse liikmed ilma õigusest saada töötuskindlustust, kui nad peaksid oma (palga)töö kaotama. Sellegi muudatuse üheks põhjenduseks oli, et suur hulk ettevõtete juhte/omanikke ei maksa endale palka mitte tavalisel moel, vaid dividendidena, et makse “optimeerida”. Tulude avalikustamine vähendanuks juba ammu ka dividendipalga maksmist ja üldse soovi selliselt käituda. Nüüd on aga suur hulk ­ausaid ettevõtjaid lihtsalt sotsiaalsetest garantiidest ilma jäetud.

Mahukad andmebaasid. Paljud eelnimetatud abinõud on seejuures seotud mahukate andmebaaside loomisega, mida oleks siis võimalik risti ja põiki analüüsida. See võib olla väga efektiivne, ent annab teisalt alust ka kahtlustustele, et milleks riik andmeid õigupoolest kasutab. Hämarate vandenõuteooriate toitmise asemel saaks just tulude avalikustamisega suurendada vastupidi majanduse läbipaistvust ja avalikkuse kontrolli.

Äsjase konjunktuuriinstituudi uuringu järgi oli varimajanduse osakaal elanike kulutustes eelmisel aastal kuus protsenti. See näitaja on küll viimase kümne aasta madalaimal tasemel, ent teisalt on aastaga pea kahekordistunud nende töötajate hulk, kes said mitteametlikult kogu oma palga (19%). Seega on nii maksuaugud kui ka ümbrikupalgad endiselt Eestis suureks mureks, tulude avalikustamisest oleks abi mõlemal ravimiseks.

On raske prognoosida, kui palju parema maksulaekumise annaks Eestis tulemuseks maksustatud tulu avalikustamine, kuid mõju on igal juhul positiivne. Endistviisi on selliseks sammuks vaja muuta eeskätt hoiakut tulude avalikustamise suhtes. Et juurduks põhimõte: makse maksmata jätta on ebamugav ja selle tõhusaim kontroll on avalik kontroll.