Tootlikkuse kasvule tuleb kõvasti vunki juurde anda

“Maailmamajandus kasvab ja rõõm on märkida, et Eesti majandus kasvab maailmamajandusest märgatavalt kiiremini. Selle tunnistuseks on maailmamajanduse kasvu ja Eesti majanduse kasvu kõverate ristumine,” rääkis konverentsil ekspeaminister Andrus Ansip ning näitas vastavat graafikut.

Ta märkis, et üldiselt kasvab majandus seal, kus on olemas õiguskindlus, seaduskuulekus. Maailmamajandus muutub kogu aeg ja viimase 40 aasta muutused on Ansipi sõnul olnud märkimisväärsed ka Eesti ja Euroopa kontekstis.

“Majanduse mahud nihkuvad edasi Aasia suunale. Euroopa majanduse mahud tammuvad sisuliselt paigal. Seal, kus kasvab rahvaarv, seal kasvavad ka majanduse mahud,” märkis ta.

“Hea uudis on see, et kõige jõukam inimene on eurooplane, ja loodame, et ka eestlased saavad jõukuse mõttes iga päev järjest enam end tunda jõukamate eurooplastena,” lisas Ansip.

Palk tõttab tulistjalu. Eesti Panga president Ardo Hansson kinnitas konverentsil, et Eestis on kõige kiirem palgakasv Euroopa Liidus.

“Kui mujal kasvavad palgad tempos 2%, siis meil 8%. See on hea tulemus, kui see jääb ajutiseks. Madala või negatiivse majanduse valgsuses see trend tekitab probleeme,” rääkis Hansson.

Rääkides sellest, kust võiks Eestile tulla majanduskasv, märkis Hansson, et üheks võimaluseks oleks tootlikkuse kasvatamine. “Tööjõutunni tootlikkus, kui palju lisandväärtust me toodame ühe tunni jooksul. Meie näitaja on 60% võrreldes ELi keskmisega,” rääkis Hanson ja lisas, et on olemas kasvupotentsiaal.

“Näeme 3–4% majanduskasvu täitsa realistlikuna. Mida vaesem riik, seda suurem kasvupotentsiaal, kõiki võimalusi pole veel ära kasutatud kui rikkamal riigil,” selgitas keskpanga juht.

Eesti peamistel kaubanduspartneritel pole viimasel ajal hästi läinud. “Pea iga meie naabeerriigi prognoosi on veidi alla vaadatud, peamiselt Soome ja Venemaa oma. Sakasamaal ja Rootsis pole olukord veel nii hull. Kuigi prognoosid näitavad downgrade’i, siis järgmisel aastal tundub, et olukord võiks olla veidi parem,” rääkis Hansson.

Venemaa tähtsus ekspordipartnerina suur. ­Ukraina osa pole Eesti ekspordis väga olulisel kohal, Venemaa on olulisem. “Venemaa suunal on ekspordi poolel domineerivad masinad ja seadmed, see on seotud transiidiga. Impordi osas on mineraalsed tooted,” rääkis Hansson.

Kui aastail 2011–2012 läks pea igas valdkonnas olukord paremuse suunas, siis mullu pilt veidi muutus. “Mida rohkem me Eesti majandust vaatame, seda rohkem peame detailidesse süvenema. Eelmisel aastal olid veondus ja laondus raskustes, ka ehitussektor mingil määral. Mõni päev tagasi saime kiirhinnangu, mis näitas, et esimese kvartali kasv oli suures miinuses ehituses,” rääkis Hansson.

Ansip märkis, et niipea, kui tuleb kehvem ­uudis Eesti majanduse kohta, räägivad kõik sellest, et tuleb õiguslikku keskkonda muuta, maksusüsteem pea peale pöörata ja makse muuta. “Kõik ettepanekud suurendada makse ja kõrgepalgaliste maksukoormust, erinevate majandussektorite maksukoormust – need ettepanekud langevad viljatule pinnasele. OECD võrdlus kinnitab seda, et Eestis tuleks maksukoormust alandada, eriti tööjõumaksu koormust,” sõnas Ansip.

Investeerib tulevikku. Ansip rõhutas, et Eesti kuulub nende riikide hulka, kes investeerib rohkem tulevikku. “Mina julgen Eesti investeerimispoliitikat pidada riigi jätkusuutlikkust tagavaks poliitikaks. Me oleme uhked korras riigirahanduse üle. See on kasulik igale riigi kodanikule,” rääkis ta.

Ta möönis, et kui asub rääkima sellest, kuidas Eesti võlakoormus on Euroopa Liidu riikidest kõige väiksem, siis panevad paljud inimesed kõrvad kinni ja küsivad, et mida nemad, tavalised inimesed, sellest saavad. Et inimeste palk on ikka väiksem kui kolleegidel Soomes.

“Jah, vastab tõele, kuid valitsuse väike võlakoormus on kasulik igale inimesele. Kui valitsus maksab laenuintressidena ära 19 eurot aastas, siis keskmine iirlane maksab ära näiteks 1610 eurot. See on tohutult suur vahe. Lätis ja Leedus on ka võlakoormus pisemate hulgas, ka neil peaks olema hea meel,” seletas Ansip.

Ansip: võlgadega majandust käima ei tõmba. Ansip märkis, et levib arvamus, et kui riik võtab võlgu, siis see viib majanduse kasvule. Ta lausus, et tegelikult leiab erinevaid Euroopa Liidu riike võrreldes pigem vastupidiseid seoseid.

“Valitsussektori võla- ja majanduskasvu seos kinnitab seda, et mida suurem on riigi võlg, seda aeglasemalt selle riigi majandus kasvab. Suur osa rahvuslikust tulust läheb laenuintressideks. Mida väiksem on riigi võlg, seda kiiremi mjandus kasvab sel riigil. Võlgadega pole võimalik majandust käima tõmmata,” lausus Ansip.

E-residentsus võib olla uus Eesti Nokia

Eesti üheks kauaotsitud Nokiaks võib olla praegu arutlusel olev e-ID ehk virtuaalne isikutunnistus, ütles Varuli advokaadibüroo konverentsil siseminister Hanno Pevkur.

“Kauaoodatud Eesti Nokiaks või Pipi otsitud spungiks võibki olla see lahendus, mis võimaldab välismaalastele anda välja digi-ID või e-ID, et nad saaksid siin töötada ja toimetada,” lausus ta Varuli advokaadibüroo juubelikonverentsil.

Sihtrühmaks oleksid Pevkuri sõnul isikud, kes vajavad Eestis asjaajamiseks isikuttõendavat dokumenti. “See puudutab ligi 50 000 inimest. Selle sihtrühma mõju Eesti majandusele on suur. Välisosalusega ettevõtted mõjutasid Eesti majandust näiteks 60% ekspordist ja andsid 45% majanduse lisandväärtusest,” rääkis Pevkur.

Ta lisas, et teine sihtrühm on Eestist välja rännanud kodanikud ja nende järeltulijad, kes on Eesti kodakondsusest loobunud või pole saanud seda. Neid on Pevkuri sõnul kokku 130 000.

Pevkuri meelest tuleks pöörata suurt tähelepanu ka majandusluure ja tööstusspionaaži teemadele. “Võime ju arvata, et keda meie ettevõtete tegemised siin Eestis laias maailmas huvitavad? Aga kindlasti huvitavad. Tööstusspionaaž on kasvav trend. Ettevõtetel on vaja ära määratleda tööstusspionaaži või majandusluure rünnakuobjektid, et määrata ära need väärtused, mida kaitsta,” rääkis minister.

Ta rõhutas, et rändepoliitika olemus pole ajas muutunud ja Eesti endiselt ei soosi odavtööjõu sisserännet. Eesti soosib Pevkuri sõnul neid, kes siia elama või õppima asudes toovas Eest riigile ja majandusele kasu. Samuti soositakse neid inimesi, keda tööandjad siia vajavad.

“Elamisloa saamise võiks muuta kõrgeltkvalifitseeritud tippspetsilistile või suurinvestorile lihtsamaks. Ettepanek on luua tähtajalise elamisloa liik, et välismaalane saab püsivalt Eestisse elama asuda. Need on need välismaalsed, kel elamisluba on juba olemas või on viimase viie aasta jooksul olemas olnud,” rääkis Pevkur.

Samuti plaanitakse kehtestada suurinvestoritele eritingimused elamisloa saamiseks. “Suurinvestorist ettevõtjale tulevad eritingimused siis, kui ta investeerib Eesti ärikeskkonda vähemalt miljoni euro suuruse summa,” rääkis minister.

Tema sõnul peaksid need muutused aitama kaasa sellele, et Eesti oleks maailmas konkurentsivõimeline.