Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna börsil nõrk kvartal

    Tallinna börsil oli esimeses kvartalis positiivseid üllatajaid vähe ja enamik majandus­tulemusi jäi võrreldes möödunud aastaga ­ootustele alla. Mitme ettevõtte tulemusi mõjutasid erakordsed asjaolud, näiteks tavapärasest kõrgemad tulumaksu- ja kohtukulud ning ­Ukraina kriisist tingitud geopoliitilised hoovused. Ka Soome majanduse nõrgal seisul oli oma mõju.

    LHV Panga analüütik Joonas Joost ütles, et suurim üllataja oli Premia Foods. “Premia brutokasumlikkus nii kalatoodete kui ka jäätise müügist oli ootustest selgelt parem ning suuresti seetõttu jäi ka madalhooaja kahjum kardetust väiksemaks,” ütles Joost.
    Premia esimese kvartali käive suurenes võrreldes möödunud aasta sama ajaga 11,9%, 20,5 miljonile ­eurole. Kalavarude ümberhindlusest teenitud puhaskahjum oli 1,1 miljonit eurot. Jäätisetootja brutokasum suurenes 1 miljoni võrra, 4,8 miljonile eurole.
    Kui ettevõtete puhaskasumid või kahjumid jäid enamjaolt ootustele alla, siis põhiäri edenes arvatus paremini. “Põhiäri tulemuslikkuse pilt oli parem ning poolte meie kaetavate ettevõtete tulemused olid kas pigem ­ootuspärased või oodatust paremad, teisel poolel siis vastavalt ­ootustest nõrgemad. Välja võib tuua asjaolu, et sel kvartalil mõjutasid mitme ettevõtte tulemusi erakordsed asjaolud,” ütles Joost.
    Kohtukulud ja saastetasud. Näiteks Ekspress Grupi ja Tallinna Vee tulemusi mõjutasid negatiivselt kohtuvaidlusega seotud kulud. Merko Ehituse ja Silvano puhaskasumit vähendasid tavapärasest suuremad tulumaksukulud. ­Ukraina kriisi mõju peegeldus kõige rohkem aga Baltika ja Nordeconi oodatust suuremas kahjumis ning Silvano I kvartali müüginumbrites.
    Ekspress Grupi esimese kvartali puhaskasum oli 0,69 miljonit eurot. Eesti Meediaga peetava kohtuvaidluse tõttu sai meediakontsern 0,19 miljoni euro suuruse kulu. LHV ootas Ekspressi puhaskasumiks 0,7 miljonit eurot. Ekspressi käive kasvas 7%, 14,76 miljonile eurole, mis on ligi pool miljonit rohkem LHV ootusest.
    Lisaks kohtukuludele mõjutas Tallinna Vee tulemusi saastetasude kasv, mis võib ettevõtte teatel mõjutada ka järgmiste kvartalite tulemust. Veefirma sai esimeses kvartalis 5,06 miljoni ­euro suuruse puhaskasumi, mis on ligi 19% nõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Täiendavate saastetasude suurus oli 0,8 miljonit eurot ja see oli tingitud eelmise aasta detsembris väljastatud keskkonnaameti veeloast. Vaatamata sellele on veefirma aktsia pärast tulemusi tõusnud üle poole protsendi.
    Ukraina kriis. Nõrgad tulemused olid ka ehitusfirmadel Merko ja Nordecon. Viimase tulemustele avaldas mõju Ukraina kriis. Merko puhas­kasum kukkus 1,8 miljonilt eurolt 0,7 miljonile ning ehitusfirma juht Andres Trink hoiatas, et järgnevad 12 kuud pole ehitusele kõige paremad. Balti riikides prognoositakse ehitusmahu 10–15% suurust langust. Nordeconi puhaskahjum suurenes 0,65 miljonilt eurolt 1,02 miljonile ning suurt mõju avaldas sellele Ukraina grivna 27%-line odavnemine euro suhtes. Käive kahanes möödunud aasta esimese kvartaliga võrreldes 13%, 23,5 miljonile eurole.
    Ukraina kriis avaldas mõju ka Silvano kasumile, mis kukkus 46%, 1,89 miljonile eurole. Käive vähenes 15,5%, 27,1 miljonile eurole. Silvano kirjutas börsiteates, et palju mõjutasid majandus­tulemusi Vene rubla ja Ukraina grivna nõrgenemine euro suhtes. Silvano kasum jäi suuresti alla LHV ja Swedbanki ootustele, kes prognoosisid kasumiks vastavalt 2,4 miljonit ja 2,9 miljonit eurot.
    Ka Tallinki esimene kvartal oli ootamatult nõrk. Ettevõte sai hooldustööde ja madalhooaja tõttu 23,4 miljoni euro suuruse rekordkahjumi. Nii suurt kahjumit pole laevafirma börsil oleku ajal veel saanud. Tulemus oli 20% nõrgem LHV ootusest ning umbes sama palju ka Swedbanki ootusest. “Soome majanduse hetkeseisu peegeldus oli suurim Harju Elektri nõrgas ärikasumis, aga ilmselt andis see tunda ka Tallinki tulemustes,” kommenteeris Joost. Harju Elektri ärikasum kahanes 188 000 eurolt 56 000-le.
    Nõrkus ka teises kvartalis. Olympicu esimese kvartali 4,9 miljoni eurone puhaskasum oli nõrgem LHV 5,3miljonilisest ja Swedbanki 5,94miljonilisest ootusest. Kõige suurem oli Olympicu käive Lätis ja Leedus, Eestis ja teistel turgudel käive vähenes.
    Tallinna Kaubamaja vähendas puhaskahjumit 2,3 miljonilt eurolt 0,6 miljonile eurole. Dividendidelt arvestatud tulumaksu summa oli 1,3 miljonit eurot. LHV prognoosis kahjumiks 0,6 miljonit eurot.
    Rõivatootja Baltika esimese kvartali kahjum ulatus Ukraina tõttu 2,5 miljonile eurole. Ukraina tegevusi kajastati lõpetud tegevusalana. Jätkuvatest tegevustest oli puhaskahjum 0,9 miljonit eurot.
    Ka teine kvartal pakub nõrkust. “Tulemused jäävad aastases võrdluses eeldatavasti nõrgemaks ehitusettevõtetel, aga ka Silvano tulemus jääb Venemaa majanduse ja rubla nõrkuse tõttu mullusele alla. Kui teises kvartalis jätkub segadus heitvee raskmetallide sisalduse piirnormide ning nende täitmisega, siis mõjutab see negatiivselt ka Tallinna Vee tulemusi,” ütles Joost, kes ootab paremaid tulemusi Tallinkile ja Premia Foodsile.
     
     
    Taust
    Mida on teinud aktsiad pärast I kvartali tulemuste avaldamist?
    Arco Vara –10%Baltika +3,8%Ekspress +3%Merko –10%Nordecon –6,7%OEG –4,73%Premia –1,22%Silvano –2,63%Skano* +0,1%Tallink –2,10%Kaubamaja –5,58%Tallinna Vesi +0,75%
    *Skano avaldas majandusaasta tulemused
    Allikas: Tallinna börs
  • Hetkel kuum
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: USA abipakett – kaua tehtud, aga kas ka kaunikene?
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Aktsia, mis tegi 2400 dollarist miljoni
Miljoni dollari suuruse aktsiaportfelli loomiseks ei ole vaja omada riskantseid kiire kasvuga tehnoloogiaaktsiaid, ühe aktsia valik võib olla kõik, mis on vajalik suure finantsportfelli loomiseks.
Miljoni dollari suuruse aktsiaportfelli loomiseks ei ole vaja omada riskantseid kiire kasvuga tehnoloogiaaktsiaid, ühe aktsia valik võib olla kõik, mis on vajalik suure finantsportfelli loomiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Tööle marsivad kartmatud noored: lööks jalaga ukse lahti, 3000 eurot või mitte midagi Vana tööstus peletab, kaitsetööstus meelitab
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Leedu firma plaanib Eestisse investeerida 18 miljonit
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.