Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Töötajate registri loomist ajendab õige eesmärk
Juulis hakkab toimima tööregister, mis peaks vähemasti idee poolest tööandja elu lihtsamaks tegema: selle asemel, et anda andmeid töötajate kohta mitmele asutusele, piisab ühest teatest maksuametile. Hoolimata mõningatest piiripealsetest juhtumitest ja üksikutest küsitavustest, on tegu õige asjaga.
Suunatud ümbrikupalkade vähendamisele. Äripäeva arvates peaks ausal ettevõtjal töötajate registri üle ainult hea meel olema, sest selle eesmärk on õige: vähendada ümbrikupalku. Ümbrikupalkade vähenemisest võidab iga aus ettevõtja, sest mustalt makstud palk tähendab ebaausat konkurentsi.
Tõsi, osa sektorite esindajaid on avaldanud kahtlust, kas töötajate registri loomine ikka vähendab ümbrikupalkade maksmist. Ühte ja ainsat võluvitsa, mis ümbrikupalgad maa pealt ära kaotaks, mõistagi ei ole: kui oleks, ei tuntaks sellist nähtust enam ammu. Ent kui selle ühe abinõu mõju ühtlasi ka tööandja elu muus mõttes lihtsamaks teeb, ei peaks teda laitma.
“Meie oleme siin esimest päeva tööl!” Uue korra alusel peab andmed töötamise kohta maksuametile edastama enne, kui värske töötaja tööga alustab – enne oli teatamiseks aega seitse päeva.
Selles olukorras polnud maksuametnikul suurt midagi peale hakata, kui ehitusplatsitäis töömehi talle teatas, et on esimest päeva ametis. Uue korraga seda argumenti tarvitada ei saa, sest andmed peavad registrisse jõudma enne, kui töötegija töökohale saabub.
Muidugi võib väita, et see, kes tahab ümbrikupalka maksta, ei kavatsegi töötajaid registreerima hakata. Tõepoolest, üks seadusemuudatus ei tee seaduste eirajat seaduskuulekaks, ent nõnda nagu tilk uuristab kivisse augu, suureneb seaduskuulekus ajapikku mitme teguri koosmõjus.
Arusaamine, et makse maksab ja tuleb maksta, on Eesti ühiskonnas süvenemas.
Töövõtja mõistab, et ümbrikupalga vastuvõtmisega võib ta saada küll lühiajalist kasu ehk suurema netosissetuleku, aga pikemas perspektiivis jätab ta end ilma sotsiaalsetest garantiidest. Seega on tal mõistlik eelistada tööandjat, kes maksab makse ausalt.
Hoia end muudatustega kursis. Seadusandja on ettevõtjad hellaks muutnud. 1000euroste arvete seaduse ja autode maksumuudatustega on kaasas käinud kehv kommunikatsioon. Seetõttu võib ka tööregister tekitada umbusku ja hirmu.
Maksuamet on pakkunud koolitusi, kuid aega neil osaleda on napilt. Samas tuleb ettevõtjal end ise kogu aeg aktiivselt seadusemuudatustega kursis hoida – see pole kunagi kellelegi kurja teinud.
Tööregistril on siiski piiripealsed alad, mis tekitavad küsimusi. Näiteks on uut seadust keeruline täita neil ettevõtjail, kes kasutavad palju hooajalist tööjõudu.
Samuti on raskusi neil, kel on probleeme kaadri voolavusega: kui päevakese tööd teinud otsustavad hulkade viisi hõlmad vöö vahele panna, läheb maksuametile teatamine tüütult tihedaks. Samas on kaadri voolavus probleem, mis vahest mõnel muulgi põhjusel lahendamist väärib.
Kui maksuametisse teatamine käib ühtlasi ka haigekassa ja töötukassaga suhtlemise eest, läheb asi ju kokkuvõttes lihtsamaks.