USA on hea eeskuju

Leszek Czarnecki on tõsine ärimees, kellele kuuluvad lisaks Poola ainsale erapangagrupile pangad Valgevenes, Venemaal, Rumeenias ja Ukrainas.

Ta nimetab end absoluutseks euroentusiastiks. Ta näeb ka vigu ja puudusi, kuid on veendunud, et Euroopa Liit toimib.

“Lähme tagasi ELi juurte juurde. See oli poliitiline projekt, mille eesmärk oli kindlustada Euroopa julgeolek. Mõni võib väita, et see ei tööta, ja viidata kriisile, nõrgale majanduskasvule ja kõrgele tööpuudusele, mis mõnes riigis ulatub 25%-le. Kuid tuleb märgata, et Euroopas on 70 aastat valitsenud rahu. Ukrainas ei aruta praegu keegi töötuse määra või SKP kasvutempo üle, seal räägitakse riigi tulevikust ja hukkunute arvust,” ütleb Leszek Czarnecki.

Iga liidu edu alus on tihe koostöö. Samas nõustub Czarnecki, et Euroopas on eriti majanduse alal palju ruumi, et asju paremini teha. “See on täiesti loomulik. USA-l kulus riigi ja ühisturu loomiseks 200 aastat.”

Leszek Czarneck leiab, et vanal maailmal oleks Atlandi teise kalda lahendustest nii mõndagi õppida.

Ta leiab, et Euroopa Liit vajab tihedamat poliitilist koostööd. See ei ole võimalik ilma tihedama majandusliku koostööta, mis omakorda ei ole võimalik ilma seadusi ühtlustamata, ning eelkõige ilma ühise raha kasutuselevõtuta kõigis liikmesriikides. “Euro on väga tugev integratsioonijõud, mille toimimiseks on vaja eelarveliitu ja kontrolli liikmesriikide eelarvete üle. Raske oleks ette kujutada, kuidas USA valitsus toimiks, kui poleks kontrolli osariikide eelarvete üle ning kui Föderaalreserv ei tagaks kogu riigivõlga,” ütleb Leszek Czarnecki.

Ta viitab õppetunnile ajaloost, kus Ladina rahaliit, kuhu selle kõrgajal kuulus niisama palju riike kui Euroopa rahaliitu, läks 20. sajandi alguses lõhki peamiselt sel põhjusel, et riigid ei pidanud liidu reeglitest kinni.

“Ajalugu kordub. Mõni riik kuritarvitas ühisraha süsteemi, kuna puudus toimiv kontroll. See peab muutuma. Raske on säilitada euroala ühtsust ja seda kontrollida, kui me ei loo ühtset integreeritud pangandussüsteemi. Pangandusliidu loomine on keeruline protsess, kuid me vajame seda niisama palju kui keskvõimu, mis pankade üle järelevalvet teeb.”

Pankade süüdistamine majanduse väheses toetamises on põhjendamatu. Czarnecki ei nõustu väidetega, et pangad ei stimuleeri majandust piisavalt.

“Traditsioonilistel pankadel on majanduses teenindav roll. Majanduse olukord määrab selle, kuidas kasvavad pangad ja kui hästi neil läheb, mitte vastupidi. Meid, panku, võib süüdistada erinevates asjades, kuid meie ei vastuta majanduses kujunenud olukorra eest. Pigem peegeldame seda,” ütleb Leszek Czarnecki.

Probleem ei ole pankades. Probleem on liikmesriikide väga suured eelarvedefitsiidid ja kõrge tööpuudus. Kuidas seda muuta? “On selge, et töökohtade teke sõltub kogu majanduse käekäigust,” ütleb Leszek Czarnecki. Nii tulebki diskussioonides keskenduda majanduskasvule.

USA on tööpuuduse probleemiga paremini toime tulnud, tööturg on seal palju vabam, lausub ta. “USA firmad maksavad väga harva oma töötajatele puhkusetasu. Euroopas ei osata sellist asja isegi ­ette  kujutada. Ma arvan, et mingisugused sotsiaaltagatised peavad siiski säilima, kuna Euroopa on sellega harjunud. Kuldse kesktee leidmine eeldab suurt poliitilist tarkust,” ütleb Leszek Czarnecki.

Euroopa Liidu reeglid on paremini prognoositavad. Kas ettevõtjana näete probleeme euro­bürokraatias ja viisis, kuidas Brüsselis seadused valmivad? “Finantsturgu puudutavad direktiivid on karmid ja neid on raske ellu viia, kuid ükski pole mõttetu. Eurokraadid teevad meie elu raskemaks, kuid nad teevad seda selleks, et muuta finants­süsteem kindlamaks.”

Kõige väärtuslikum ELi reeglite juures on kõigile puudustele vaatamata see, et need on stabiilsed ja prognoositavad. Erinevalt seadustest ELi uutes liikmesriikides, ütleb Leszek Czarnecki.

Kas ELi riigid on asunud säästma, kas kriis on neid õpetanud vähem kulutama kui nad teenivad?  “Ma ei usu seda. Kas probleemile on tähelepanu pööratud, vajadusele aluslepingut muuta, eelarveliitu luua – jah. Kas see on juhtunud? Ei. Kas see juhtub? Olen kindel, et juhtub.”

Kas EL peaks laienema, võtma liikmeks riigid nagu Türgi või Ukraina? “Kuna Euroopa Liit loodi kui poliitiline garantii julgeoleku tagamiseks, peaks see aitama ületada suuri erinevusi – et mitte öelda kultuurilist ja religioosset kokkupõrget ­Euroopa ja islamimaailma vahel. Sel põhjusel pooldan Türgi liitumist ELiga,” ütleb ta.

Leszek Czarnecki soovitab tõsiselt kaaluda ka Ukraina liitu võtmist, kuna ELil on oma liikmetele stabiliseeriv mõju. “Ajalugu näitab samas, et kui kultuuriliselt ja majanduslikult erinevad riigid Euroopa Liiduga liituvad, suurenevad ELi probleemid. Sel põhjusel tuleb meil laienemisprotsessiga väga ettevaatlikult edasi minna, märkides maha väga selge teekaardi,” selgitab Leszek Czarnecki.

 

Leszek Czarnecki

Sündinud: 1962Ettevõtja aastast 1986Asutas 2003 Getin Holdingu, millest sai Poola suurim erasektori finantsgrupp Kontrollosalus Poola ­suuruselt kuuendas pangas Getin NobleVarade hulka kuuluvad   kinnisvaraarendaja LC Corp, pangad Valgevenes, Venemaal, Rumeenias jm

 

Poola

Elanikke  38,5 mlnSKP 2013. aastal 331,1 mld €majanduskasvu prognoos: 3,3% aastal 2014 ja 3,8% aastal 2015Keskmine palk: bruto 869, neto 579 €/kuusBensiini hind: 1,3 eurot/l (95)Korteri hind: 60 m2 pealinnas, 118 000 eurotPeaminister: Donald Tusk, Kodanike Platvorm, paremtsentristKohti Euroopa Parlamendis: 51 saadikutValimisdebati peamised teemad: Ukraina kriisi mõju, energiajulgeolek, presidendi lennukiga 2010. a juhtunud õnnetuse uurimine