Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Apteekri lähtetoetus paneb mõtlema
Apteegiturgu muutev eelnõu näeb muu hulgas ette ühekordse 15 000eurose lähtetoetuse proviisoritele ja farmatseutidele, kes asuvad tööle väljaspool maakonnakeskuseks olevat linna või sellega piirnevat ala. Küsimus on, kas lähtetoetuste süsteemi rakendamine viiks noori apteekreid maale ja ehk veel tähtsamgi, hoiaks neid seal.
Kvaliteetse apteegiteenuse pakkumine on vastutusrikas ülesanne ja vajab vastavat tasu, mida suudavad paraku pakkuda vaid suurema käibega asutused. Sestap tundubki töö, olgugi et sisult samasugune, linnas atraktiivsem kui maal. Seega võib tõdeda, et noored lähevad küll apteeki tööle, kuid eelistavad nii finants- kui ka sotsiaalsetel põhjustel praegu tõepoolest pigem tõmbekeskusi.
Plaan varem ellu. Samas on nende hulgas palju selliseid, kes unistavad rahulikust ja majanduslikult tasuvast tööst maal, ent peavad seda tõenäolisemaks hilisemas eas, mil elu on n-ö paika loksunud ja jalad alla saadud. Eelkõige neile apteekritele ongi lähtetoetused suureks abiks ja stiimuliks oma plaan varem käiku lasta. Kuid toetus annab kindlasti mõtlemisainet ka apteekritele, kes on hinges põlised linlased. Igatahes astutakse lähtetoetuste jagamisega üks suur samm ka maa-apteekide säilimise poole.
Autori pikem arvamuslugu ilmus ajalehes Meditsiiniuudised.