Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Anvelt selgitas riigikogus kooseluseaduse tagamaad
Täna oli riigikogu ees justiitsminister Andres Anvelt, kes andis ülevaate ühiskonnas laialdast debatti põhjustanud kooseluseaduse eelnõust.
Kooseluseaduse eelnõu algatasid tänavu aprillis 40 riigikogu liiget ja selle kohaselt reguleeritakse
sooneutraalse kooselulepingu sõlmimine. Registreerimisel põhinev kooseluleping annab võimaluse oma kooselu registreerimiseks paaridele, kes mingil põhjusel abielluda ei saa või ei soovi, kuid soovivad sellele vaatamata kooseluga seonduvaid õiguslikke tagatisi, selgitas riigikogu pressiteenistus.
Eelnõu eesmärk on tagada mitteabielulises kooselus elavate isikute piisav kaitse, rõhutas justiitsminister. Regulatsiooni väljatöötamisel on arvesse võetud õiguskantsleri seisukoht, mille kohaselt kehtiv õiguslik raamistik ei taga piisavalt faktiliste elukaaslaste õiguste kaitset ning samasooliste isikute püsiv kooselu kuulub perekonnapõhiõiguse kaitsealasse, mistõttu on põhiseadusega vastuolus olukord, kus selline kooselu on õiguslikult reguleerimata.
Kooselulepingu saavad sõlmida kaks täisealist ja teovõimelist füüsilist isikut olenemata soost. Vähemalt ühe isiku elukoht peab olema Eestis. Lepingut ei või sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on lepingu sõlmimise ajal abielus või kellel on kehtiv kooseluleping. Leping sõlmitakse notariaalselt tõestatud vormis ja selleks peavad elukaaslased tegema isikliku tahteavalduse.
Lepingu sõlmimise käigus tuleb valida kolme varasuhte liigi hulgast sobiv varasuhe: varaühisus, juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Kooselulepingu kehtivuse ajal on registreeritud elukaaslastel teineteise suhtes ülalpidamiskohustus. See, kuidas isikud täpsemalt lepinguga seonduvaid õigusi ja kohustusi teostavad, sõltub nendevahelisest kokkuleppest. Nt saavad pooled leppida kokku ka lepingujärgses ülalpidamiskohustuses. Kooseluleping kantakse rahvastikuregistrisse ja valitud varasuhe abieluvararegistrisse.
Euroopa Liidus on samasoolistel partneritel võimalik kooselu registreerida 14 riigis, neist neljas riigis (Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Holland) on kooselu registreerimine sooneutraalne.
Kava kohaselt jõustub seadus tuleva aasta 1. jaanuaril.
Autor: 1321-aripaev
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.