Indoneesia näeb lahendust ujuvates sularahaautomaatides

Romet Kreek 21. mai 2014, 10:33

Väikesaarterikas Indoneesia võtab kasutusele ujuvad sularahaautomaadid, kirjutab Bloomberg.

Vaadates ajalugu 347 aastat tagasi, tundub, et britid tegid parema tehingu. 1667. aastal, kui vürtsid olid kullast rohkem väärt, leppisid Inglismaa ja Holland kokku jagada saared, mida mõlemad pidasid oma aladeks.

Holland sai saarekese Runi, mis oli eelpostiks Indoneesia vürtsisaartele. Inglismaa sai endale midagi, millest kujunes Manhattan.

Täna on New York maailma finantspealinn, kuid Runil ei ole ainsatki pangakontorit. Saareke asub Jakartast 2500 kilomeetri kaugusel ja teda lahutab pealinnaga kaks ajavööndit.

„Isegi üks sularahaautomaat oleks tore,“ ütles kohalik õpetaja, 42aastane Buhran, kes ka peab muskaatpähklikasvatust ja külaslistemaja. Buhran, kel nagu paljudel indoneeslastel, on vaid üks nimi, ei pruugi kaua oodata sularahaautomaati. Riigi suurpangad, mis on juba maailma kasumlikumad, tulevad suurlinnadest välja uusi kundesid jahtima 17 500 saarega riigis, mis on maailmas rahvaarvult neljandal kohal. Mõned plaanivad võtta laevadel kasutusele ujuvad sularahaautomaadid, et kahekordistda sularahaautomaatide arvu.

Pankadel on katsumuseks säilitada keskmist 24,3% omakapitali tootlust. USA pankade omakapitali tootlus on kõigest 9,4%.

Credit Suisse kirjutas, et 13 aastat kestnud tarbimisest ja toorainetest veetud majanduskasv on muutnud võimalikuks selle, et indoneeslased on kogunud varasid kiiremini, kui ükski teine suur Aasia riik. Alates 2000. aastast on keskmine rikkus täiskasvanu kohta viiekordistunud 11 839 dollarile.

Boston Consulting Group kirjutas, et 2020. aastaks kasvab Indoneesia rikaste ja keskklass ligi kahekordseks 141 miljoni inimeseni. 2030. aastaks on praegu maailmas suuruselt 17. majanduse kogutoodang 878 miljardit dollarit, prognoosis McKinsey. Selleks ajaks on Indoneesia majandus kihutanud mööda Saksamaast ja Suurbritanniast.

Osad Jakarta linnajaod kujutavad endast justkui Briti või Saksa kogukondi. Linnaossa nimega Pacific Place on kerkinud pilvelõhkujad ja luksuskaubanduskeskused. McLareni diiler on ühes kaubanduskeskuses müünud alates 2012. novembrist 19 Briti sportautot hinnaga 750 000 dollarit. Üle tee on Jakarta börsihoone, mis on nautinud lisaks aktsiate kauplemise kasvule ka kohaliku võlaturu ja valuutaturul kauplemise aktiveerumist.

Loodusvaradest rikas Indoneesia on maailma suurim elektri põletamiseks kasutatava kivisöe, nikli, tina ja palmiõli eksportöör. See on ka maailma suurimate kullakaevanduste ja vasereservide kodu. Seetõttu ei ole Indoneesia olnud immuunne kukkuvate toorainehindade ja aeglustuva Hiina majanduse suhtes.

2013. aastal alanes Indoneesia majanduskasv 2012. aasta 6,3 protsendilt 5,8 protsendile. Mullune aeglustuv majandus, kasvav jooksevkonto puudujääk ja väliskapitali pagemine arenevatelt turgudelt pühkis 20% Indoneesia aktsiaturu koguväärtusest ja 21% ruupia väärtusest. 13,3% kohalikus vääringus võlakirjade kukkumine oli arenevatest turgudest suurimate seas.

Kuid see on muutunud. 2013. aasta mais sai Indoneesia keskpanga juhiks Agus Martowardojo, kes reageeris väliskapitali pagemisele viiel korral intressimäära tõstes. Intressimäär kerkis 7,5 protsendile. Seetõtti tugevnes tänavu 20. maiks ruupia 6% ja võlakirjad hüppasid 6,9%.

„Võrreldes Brasiilia või Venemaaga on Indoneesia kõige paremini juhitud suur toorainemajandus,“ ütles Morgan Stanley arenevate turgude juht Ruchir Sharma.

Nüüd on küsimus, kui hästi veab majandust järgmine valitsus.

Indoneesia 250 miljonist elanikust vaid 50 miljonil on pangakontod, ütles varade mahult riigi suurima panga PT Bank Manditi juhatuse esimees Budi Gunadi Sadikin.

Ta ütles, et nad püüavad vallutada turgu, avades igal aastal 300 uut kontorit. Rivaal PT Bank Takyat Indonesia, mis on selle maa kõige kasumlikum pank, plaanib avada 570 kontorit, keskendudes väikeettevõtjate mikrofinantseerimisele.

Et katta Indoneesia arhipelaag pangavõrguga, tuleb need rajada vette. Rakyat omandas neli ujuvaks pangakontoriks ehitatud laeva, kus on ka sularahaautomaadid.

Pankade suur kasumlikkus on võimalik seetõttu, et nad nõuavad laenuvõtjatelt kuni 13% intressimäära maksmist, makstes ise hoiustele 7% või vähem, mis on toonud kaasa 7,1% puhasintressimarginaali.

Laienedes riskantsemale mikrolaenamise turule, saavad Mandiri ja Rakyat küsida veelgi kõrgemat intressimäära – 25-30% aastas.

„Järgmise 3-5 aasta jooksul peaks jääma Indoneesia pankade kasumlikkus väga heaks võrreldes üleilmse võrdlusgrupiga,“ ütles Morgan Stanley’st Sharma.

Investorid näivad sellega nõustuvat. Tänavu kuni 20. maini on Rakyati aktsia tõusnud 46%. Mandiri aktsia on samal ajal tõusnud 29%.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. May 2014, 10:38
Otsi:

Ava täpsem otsing