Tööstus. Jäätmetest valmib loomatoit

22. mai 2014, 00:00

Kaubandusketi Rimi Eesti harus tekib aastas umbes 600 tonni kolmanda kategooria loomseid jäätmeid. Kui varem anti need lihtsalt prügifirmale, siis nüüd suunatakse need taas­kasutusse.

Kui piimatooted või liha lähevad kodus halvaks, siis viskad need lihtsalt prügikasti, sest mis muud nendega ikka teha. Suurettevõtetes see nii lihtne pole, kogused on väga suured ning vähemasti ­Rimis mõeldakse ka selle peale, et jäätmetele kasulik rakendus leida.

Rimi tarneahela juht Allar Kahju selgitas, et jaekaubandusettevõtte põhitegevuse käigus tekib erinevaid jäätmeid, millega on mõistlik tarneahelas tegeleda, et vähendada kulutusi ja olla loodussõbralik.

Jäätmed taaskasutusse. Sellisteks jäätmeteks võivad olla näiteks pakendijäätmed, loomset päritolu või taimsed tootejäätmed. Juba aastaid on nad kauplustest kokku korjanud pakke- ja transpordimaterjale: kartong, kile, puit, plastik.

Pärast kesklaos kokkupressimist antakse need üle materjali ümbertöötlejale – taaskasutajale. 2013. aastal suunati läbi oma logistika taaskasutusse üle 2700 tonni pakkematerjale.

Tänavu aprillis otsustati hakata tegelema ka kolmanda kategooria loomsete jäätmete tagasikorjega kauplustest. “Kolmanda kategooria loomsete jäätmete alla liigitatakse inimese toiduks mittekõlbulikke tooteid. Sellisteks on näiteks kala ja kalatooted, lihatooted (nii töödeldud kui ka värske), piimatooted, munad,” märkis Kahju. Rimil on Eestis kokku 84 kauplust.

Aastas tekib kolmanda kategooria loomseid jäätmeid umbes 600 tonni. Varem anti need lihtsalt üle prügiveofirmale. “Alates aprillist kogume need ise vastavalt kehtivatele nõuetele kokku ning suuname oma koostööpartneri Havi Logisticsi kaudu taaskasutusse loomasöödana,” sõnas Kahju. Käitlemine toimub ühes Läti ettevõttes.

Kahju kinnitusel on kolmanda kategooria loomsed jäätmed toormaterjaliks ka väetistele ning biogaasi tootvatele ettevõtetele.

“Seega tulevikuks on meil juba plaane, kuidas taaskasutuse määra veelgi suurendada. Näiteks oleme pidanud esialgseid kõnelusi alustavate biogaasi tootvate ettevõtetega Baltimaades eesmärgiga suunata taimsed jäätmed nendele ja anda riknenud puu- ja köögiviljale uus elu biogaasi toorainena.”

Kahjule teadaolevalt on Rimi Eestis esimene jaekaupmees, kes sellist jäätmekäitlusmudelit kasutab. Tema sõnul on Euroopas aga tavapärane, et jaekett tegeleb jäätmetega ise, suunates need otse ümbertöötlejatele.

“Usume, et selline trend on ka Eestis kasvav, kuna paljud jaeketid tegelevad hetkel oma logistikasüsteemide väljaarendamisega.”

Praegu prügifirmale. Selveri avalike suhete juht Annika Vilu märkis napilt, et neil tekib loomseid jäätmeid väga vähe, mistõttu antakse need üle prügifirmale.

Prisma kõneisik Silver Säga nentis, et praegu sorteeritakse ja kogutakse Prismas kõik biojäätmed spetsiaalsetesse jahutusega konteineritesse. “Seejärel anname kõik biojäätmed üle koostööpartnerile, kes neid nõuetekohaselt käitleb. Praegu me Prismas kolmanda kategooria loomseid jäätmeid eraldi ei kogu, kuid kindlasti ei välista me võimalust, et hakkame seda tulevikus tegema.”

Veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu­büroo peaspetsialistKatrin Valgma rääkis, et nad toetavad igati seda, et jaeketid loomseid kõrvalsaadusi otstarbekalt kasutavad.

“Samuti on see loomsete kõrvalsaaduste määruste üks eesmärke – nende ohutu ja jätkusuutlik kasutamine mitmesuguseks otstarbeks: kompost, väetis, tehnilised tooted, sööt, lemmikloomatoit, kütus, biogaas ja nii edasi.”

  • Rakvere Lihakom­binaadil on oma tehas

Rakvere Lihakombinaadil on veterinaarameti tunnustust omav kõrvalsaaduste töötlemise tehas, mis asub Näpil. Selle renoveerimisse investeeriti 42 miljonit krooni.

Jaam käitleb teise ja kolmanda kategooria loomseid kõrvalsaadusi. Keskkonnajuht Siret Sõmer kommenteeris, et suures osas töödeldakse kolmanda kategooria jäätmed kohapeal. Jäätmetest saab rasva ning lihakondijahu.

“Seaharjased antakse üle käitlemiseks Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusele. Seal need komposteeritakse nagu Talleggi kanasuledki,” sõnas ta.

 

Tasub teada

  • Mida ettevõtted kolmanda kategooria loomsete jäätmetega teevad

Igas toiduettevõttes, kus käideldakse piima, liha, muna, kala või mett (loomseid saadusi või neist saadud või neid sisaldavaid tooteid), tekib loomseid kõrvalsaadusi.
Täpseid koguseid, palju aastas selle kategooria jäätmeid tekib, on raske hinnata, andmeid eraldi ei koguta ega koondata. Eestis on kokku ligikaudu 12 000 toidukäitlemisettevõtet.
Kolmanda kategooria loomsed kõrvalsaadused saavad minna toidukäitlemissektorist edasi vaid selleks tunnustatud või teavitatud loomsete kõrvalsaaduste ettevõttesse, vaid erandjuhtudel  (üldjuhul jaemüügiettevõttest ja väikeses koguses) on lubatud loomseid kõrvalsaadusi suunata prügilasse lihtsalt ladestamisele.
Tunnustatud või teavitatud loomsete kõrvalsaaduste ettevõtted tegelevad otseselt või kaudselt sellise materjali kasutamisega uute toodete tootmiseks – palju komposteeritakse (tooteks kompost), toodetakse lemmikloomatoitu või kalast saadud materjali puhul ka muud sööta, kasutatakse karusloomadele või varjupaiga loomadele söötmiseks, kasutatakse jäätmekütuse tootmiseks, toodetakse tehnilisi tooteid (suled ja vill) tekstiilitööstusele.

Allikas: Veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiubüroo peaspetsialist Katrin Valgma

 

Kommentaar

  • Nõo Lihatööstus: raskusi on kontidega

Ragnar Loova, Nõo Lihatööstuse finantsjuht
Kuivõrd Nõo Lihatööstus tegeleb lihatoodete tootmisega toorainest, millel on enamjaolt 3. kategooria loomseid jäätmeid tekitav protsess eelnevalt tehtud kolmanda osapoole poolt, ei teki Nõo Lihatööstuses neid jäätmeid olulises koguses.
Tekkinud müügikõlbulikud ja nõuetele vastavad kõrvalsaadused oleme suutnud realiseerida. Raskusi on tekitanud enamjaolt lihalõikuse käigus tekkivad ning nõudlust mitteomavad kondid, mille osas teeme koostööd loomsete jäätmete käitlemisettevõttega. Kuivõrd selliste saaduste käitlemine on ettevõtte silmis kulu, oleme otsinud ning endiselt otsime partnereid, kellega selles vallas koostööd alustada.

  • Talleggis tekib aastas üle 2000 tonni sulgi

Siret Sõmer, Talleggi keskkonnajuht
Talleggis moodustavad kolmanda kategooria kõrvalsaaduse peamiselt linnusuled.
Pikaajaliselt on meil koostöö olnud Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusega, millel on veterinaarameti tunnustus kolmanda kategooria jäätmete töötlemiseks.

Komposteerimisele. Täpsemalt komposteeritakse seal linnusuled koos käitlusettevõtte vastu võetud muude bioloogiliste jäätmetega.
Oleme üle andnud väikeses koguses kolmanda kategooria kõrvalsaadusi käitlemiseks Lätti.
Talleggis tekib sulgi tootmispäeval keskmiselt 8–12 tonni. Aastas keskmiselt 2000–2500 tonni.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. May 2014, 18:59
Otsi:

Ava täpsem otsing